kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus, ettepanek, mis ei kuulu loogikaalasesse sõnavarasse. Galina Vuks kasutab sõna "väide" otsustuse asemel (1999), millele eesti keeles on tähenduseks "arvamus", "avaldus", "tõendus" ja seetõttu kuulub tõestuse teema juurde.
indiviidide tasandil olev suhe, kord on usaldus põhjus ja siis jälle tagajärg, kord on usaldus voorus ja samas vooruslikkuse kõrvalsaadus. Voorus on mitmetahuline ja komplitseeritud mõiste ning nimetatud tunnused kuuluvad selle iseloomulikumate hulka. Kuid etteheide on põhjendatud, kuna samasuse reegli kohaselt mõiste saab olla ühe arutluse piires vaid ühes tähenduses, mis on väljendatud ka vastavate tunnuste kaudu. Loogikaalases kirjanduses kõnesoleva reegli raames kõneldakse sageli asjade samasusest, mis selles kontekstis on ilmselt põhjendamatu, kuna loogikasse puutuvad arutlused toimuvad väljal de dicto ja ei toimu asjade ja nähtuste maailma üle, (väljaarvatud juhtumid, mil arutlus toimub dialektilise loogika, induktiivse loogika ja modaalse loogika alal). Kui aeg- ajalt juhtubki nii, et formaalloogikasse kuuluv arutlus kipub libisema loogikast välja asjade ja nähtuste, protsesside ja nende tulemuste jne.
annaabi.ee 
