Mais ja juunis valmivad eosed, eoste kandjad pakatavad ning eosed lendavad minema. Muidugi toimub see kõik vaid kuiva ilmaga, märjaga aasosi kasvab, mitte ei levita eoseid. Kui aga eostest vabanetud, siis on võrse töö tehtud. Võiks arvata, et nüüd võib ta rahus kuivada, nagu teeb seda põldosja kevadvõsu. Kuid ei, see hakkab tasapisi muutuma roheliseks ja kasvatab endale pikad karedad oksad. Oksad on peenikesed ja ei harune kunagi. Võrreldes teiste osjadega on aasosja oksad ka palju loogelisemad, just nagu ei oskaks nad sirgelt kasvada. Nii muutub eoseid moodustav võsu tavaliseks ja sügisepoole polegi enam võimalik teada saada, milline osjataim kandis kevadel eospäid.
29. oktoober 2010. a. TTKK Esialgu venib riie mõjuva jõu suunas asetsevate lõngade sirgestumise ja seejärel pikenemise tagajärjel. Riide pikenemine on otseses sõltuvuses loogete tihedusest ja suurusest. Loogete tihedus oleneb riide sidusest ja tihedusest, loogete suurus lõngade jämedusest, pehmusest, venimisest viimistlemisel jne. Kuna koelõngad on lõimelõngadest loogelisemad, on ka riide pikenemine koelõngade suunas suurem kui lõimelõngade suunas. Raskuse mõjul pikeneb riide proov 1 (lisa 1) katkemismomendini lõigu 2 võrra, kuid kohe pärast raskuse eemaldamist läheb see vahemaa 3 võrra tagasi oma esialgsesse asendisse. Seda pikenemmist nimetatakse vetruvaks pikenemiseks. Teatud aja joksul lüheneb riideproov järk- järgult veelgi vahemaa 4 võra. Seda pikenemise osa nimetatakse elastseks pikenemiseks.