Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala e nooniuse abil. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen kruvimehhanism, mis koosneb liikumatust varrest ja trumliga pööratavast peenkeermega kruvivarvast. Üheks mõõtepinnaks on kruvivarva poleeritud otspind ja teiseks on metallist loogaga jäigalt ühendatud mõõtekanna poleeritud otspind. Trumli serv näitab varrel oleva põhiskaala ja trumlil oleva nooniuse järgi mõõtepindade vahelist kaugust. Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või
Ketasmäärimise korral pöörleb õlitusketas samuti laagri õlivannis koos võlliga ,kuid rõngas on jäigalt kinnitatud võllile. Õlikettal on nokake , mis kindlustab õli kandmise laagri tööpindadele ka võlli väikeste pöörete korral. Ühele vahevõllidest , tavaliselt ahtripoolsele , võib olla monteeritud võlliliini pidur, mida kasutatakse võlliliini pöörlemise vältimiseks näiteks laeva peamasina remondi või laeva pukseerimisel jne . Tavaliselt on võllipidurid loogaga kinnitõmmatavad klotspidurid . Sõuvõll ja dedvudseade. Võlliliini kõige ahtripoolsem võlliosa , mis väljub läbi ahtertäävi laevast väljapoole ja mille otsa on kinnitatud laeva sõukruvi, nimetatakse sõuvõlliks ehk sabavõlliks . See võlliliini osa töötab kõige raskemates tingimustes. Sõuvõllile mõjub sõukruvi raskus, mis tekitab lisaks võlli pöörlemisel tekkivatele väändepingetele ka paindepinge
annaabi.ee 
