Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid
võib pääseda nirvaanasse Sokka Gakkai 1930 budistlik org. inimene peab eetiliselt täiustuma ja selle kaudu on võimalik ühiskonda parandada. Maailma suurim budistlik org. 12 milj liiget. Rahvusvaheline. Uus Komeito religioone partei jaapanis suuruselt kolmas Hiina tsivilastsioon · Yangshao kultuur 500-2700. Kõige pikema järjepideva kultuuriga · Longshami kultuur 3500 2000 ohverdused/ annid loodusvaimudele ja esivanematele; esivanemate austamine ; rituaal · Xia dünastia 2060-1600 · Shang (Yin) dünastia 1523-1027 selle aja sees sündis kiri, arusaam väest , ennustamine · Zhou dünastia 1027 771 ( 221/256) tekkis arusaam tian-ist ( taevas) · Tian taevas Taevatahe tianming · Dao & yin-yang Esimesel aastatuhandel e.m.a Dao- kulg ; tee Ying yang ( vari-valgus, tume-hele) Viis elementi/ ürgollus · Konfutsianism 16
Rootsis peeti kadakaoksa kinnitamist ukse kohale kindlaks kaitseks kurja silma vastu. On teada ka, et eestlased sooritasid kadakate juures karjaõnnega seotud kombetalitusi. Paljud legendid ja rahvajutud kujutavad kadakat teispoolsuse väravana sissepääsuna haldjate, hiiglaste või kääbuste elupaika. Vendade Grimmide kogutud muinasjuttude seas on üks nimega "Kadakapuu", mis räägib, kuidas surnud lapse hing tõuseb kadakalt linnuna lendu. Ohvriandide jätmine kadaka alla kohalikele loodusvaimudele oli harilik komme, mille kohta on tõendeid veel tänapäevalgi. Kadaka huvitav saksakeelne nimi Wacholder (vanaülemsaksa keeles on wachal "ärkvel" ja tar "puu") kirjeldab seda kui ärkvelolevat puud, sest kadakas on nagu valvur, toimib vahendajana inimeste ja nähtamatute vaimude maailma vahel. Suits ja suitsuohver on teine viis olnud vaimude maailmaga suhtlemisel. Kadakasuits on kuulunud keldi, germaani, slaavi, balti, soomeugri ja aasia hõimude tavapäraste rituaalide juurde
Kreeka maastikus oli palju rohkem inimesele orienteeritud kui varem, mastaabid olid väiksemad. Kreeka maastik oli väga vahelduv, dramaatiliselt järsk maapind, kus kohtuvad meri ja katkendlik manner. ANTIIK-KREEKA HALJASALADEST Kreeka demokraatlik kultuur ei soodustanud suurte eraaedade teket, küll aga üldsusele mõeldud rajatiste teket. Antiik-Kreeka haljasalad võib oma funktsioonilt jagada neljaks. 1. Pühad paigad, mis olid pühendatud tarkusejumalanna Athenale ja loodusvaimudele. Loodusjõude ja vaime tuli paluda ja neile ohvreid tuua selleks, et nad inimesi aitaksid. Selleks olid erilised pühad paigad, tihti puudesalud või hiied (alsos), kus leidus ka mõni allikas. Ohverdati ka üksikutele pühadele puudele (nt loorber - Laurus nobilis). Pühades hiites kasvanud puud olid tammed, küpressid, õlipuud, paplid, plaatanid, jalakad ja tihti ka loorberipuud. Hiljem ehitati neisse paikadesse templeid ja muid ehitusi. Näiteks Delfi: püha
annaabi.ee 
