filosoofias andis tooni kosmopoliitiline hoiak. Esile kerkisid uued filosoofiakoolkonnad nagu stoikud ja epikuurlased. Kreeka filosoofia kesksed teemad hõlmasid kolme valdkonda: füüsikat (loodusteadust), eetikat ja loogikat. Füüsika alla ei kuulunud mitte ainult Maa ja tähtede, loodusnähtuste, aja, ruumi ja liikumise seletaminee, vaid ka teoloogia, mida mõisteti loodusvaatlusel põhineva õpetusena jumalatest. Antiikaja filosoofialoolased sidusid need kolm valdkonda ajalooliste perioodidega: eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused
ortodoksset tava asendada liha kalaga kolmapäeviti ja reedeti (Tresidder 2002: 65, 70). Kalapüük sai Eestimaal põhielatusallikaks juba enne Kristuse sündi. Võrreldes marjakorjamisega või küttimisega on kalastamine olnud oluline majandusharu. Utilitaarne suhtumine kaladesse on rahvapärimuses märksa suurem kui muude loomarühmade puhul. Kalastusmaagia oli suunatud soovile võimalikult head saaki saada. Informatsiooni kalade kohta võib tinglikult jagada kolmeks: 1) loodusvaatlusel ja kogemusel põhinevad üldistused, pragmaatiline teave kalaliigi bioloogia ning püügi kohta, mitmesugused ended ja maagiavõtted edu tagamiseks elatise hankimisel; 2) keskendub kala omadustele ning etioloogiale ehk tekke- ja seletusmuistendile; 3) kalades nähakse veteriigi vaimolendeid, keda kehastavad mõnede röövkalaliikide kogukad esindajad, nagu hai, haug, säga, tursk jts69. Laev on turvalisuse, aga ka otsingu ja teistesse vormidesse siirdumise sümbol. Laeva sümboolika
annaabi.ee 
