CO2 graanuleid 4. Vesiniku omadused ja kasutamine Vesiniku omadused: Vesiniku tegi esmakordselt (1781 1782) kindlaks inglise teadlane Henry Cavendish; tol ajal nimetati vesinikku "põlevaks õhuks", hiljem hakati "põlevat õhku" nimetama selle võime tõttu toota vett vesinikuks. Vesiniku teaduslik nimetuis hydrogenium tuleneb kreekakeelsetest sõnadest hydor vesi ja genao sünnitan, toodan. Tegelikult oli "põlev õhk" teada juba keskaja saksa arstile ja loodusuurijale Paracelsusele (XVIsaj), samuti oskas vesinikku saada juba 1660.aastal inglise teadlane Robert Boyl. Cavendishi katsete tulemusi kontrollis prantsuse teadlane 1783.aastal Antoine Laurent Lavoisier. Vesiniku aatom on kõige lihtsam keemiline element; lihtainena on vesinik kõige kergem gaas, millele on kõige suurem liikumiskiirus ~9000km/h; jahtumisel muutub vesinik madaltemperatuuril vedelikuks, mis on kõige kergem vedelik: ~15 (14,45) korda veest
põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki. Tuleb märkida, et juba enne Cavendishi jälgis inglise looduseuurija J. Priestley niiskuse tekkimist ,,põleva õhu" segu põlemisel ja plahvatamisel, kui ei pööranud sellele küllaldast tähelepanu. Vaatamata sellele, et ,,põlev õhk" oli teada juba keskajal saksa arstile ja loodusuurijale Paracelsusele ning kuulus inlgise keemik, füüsik ja filosoof Robert 3 Boyle oskas 1660. aastal mitte ainult saada ,,põlevat õhku" väävelhappest ja rauast, vaid ka koguda seda nõusse, mida enne teda ei suudetud teha, tehti selle gaasi lihtne olemus kindlaks alles 1783. aastal. Soovides kontrollida Cavendishi katseid, tegi prantsuse teadlane A. L. Lavoisier 1783
Jahimeestele pakub huvi piirkonnas pesitsev metsis, kes on ka nende vapiloom (Kuresoo jt, 2005). Kuna metsise arvukus on viimastel aastatel kasvanud, võib jahimeeste unistus täituda ning nad võivad ehk peagi metsiste arvukust piirama hakata (Metsis). Varasemalt kraavitatud, kuivatatud ning karjatatud maastik pakub mitmeid huvitavaid koosluseid ning kui lisada Piiumetsa maastikukaitsealal elav metsis, võib eeldada, et nende uurimine pakuks huvi kogenud loodusuurijale kui ka asjaharrastajale. 9 Kaitseala analüüs Kaitseala väärtusteks sealne raba, metsad, metsades elav metsis ning leiduvad kooslused ja taimeliigid. Samuti on kaitsealal suur tähtsus lindude elupaigana ning on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Rabas ringi liikudes on näha kunagise inimtegevuse tagajärjed turbalõikamise augud ning kuivenduskraavid. Aja möödudes ning inimtegevusest mõjutamatuna püsides on hakanud aga
annaabi.ee 
