28.06.1992 Preambula-sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli igusaktidel. XV peatykki 168 paragrahvi USK- julge kindelolek, usaldus vi uskumus. eestis levinuimad igeusk ja luterlus RELIGIOON- uskumuste, normide, tavade ssteem, mille keskmes on jumalikeks, phadeks ja leloomulikeks peetavad jud ning inimese ja kiksuse suhteid reguleerivad philised vrtused. Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kikehlmavasse Jumalasse Polteism on kui on palju jumalaid, loodusjude, kellesse usutakse Loodususundiks nimetatakse harilikult plisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnhtuste ja looduslike objektide (mgede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) vi nendega seotud leloomulike olendite austamisel. KRISTLUS- maailma suurim usund erinevad harud 1) Katoliiklased- kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana 2)Protestandid- roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste ldnimetus, konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust
annaabi.ee 
