muutmine. Korrastamisel võib taastada kaevanduseelse maakasutuse või anda maale ka täiesti uus funktsioon. Korrastamine hõlmab tehnilist (tasandamine, teede, kraavide, veekogude rajamine jms) ja bioloogilist korrastamist (taimestiku, loomastiku taastamine) Bioloogilise korrastamise alla kuuluvad tööd, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise Bioloogiline korrastamine ● Loodustumine (sõltub ümbritsevast taimkattest ja toimib väikekarjäärides); ● Seemnete külvamine (heintaimed ja ka puud); ● Taimede istutamine (puud ja põõsad). Tehnilise korrastamise alla kuuluvad tööd, mis nõuavad tehnika kasutamist. Näiteks ala tasandamine, silumine, muldkatte taastamine, teede, kraavide jm rajamine. Sisuliselt on see ettevalmistus bioloogiliseks korrastamiseks. Taastamise eesmärk (soovitav seisund)
andmeid. Pärast maavara ammendamist ja/või kaevandamise lõpetamist tuleb karjäärid ja murrud nõuetekohaselt rekultiveerida. Seda kohustavad ranged nõuded, sest eestlaste mõtteviisis domineerib maaviljeluse prioriteet. Seetõttu on mullale rekultiveerimise nõuetes osutatud suurt tähelepanu. Meil on suund anda kaevandatud alad tagasi mitte loodusele vaid maakasutajale. Viimasel ajal on hakanud levima ka arvamus, et kaevandatud alade loodustumine võib rikastada looduskeskkonda rohkem kui nende rekultiveerimine. 6.3.1. Jääksoode mõiste, kasutamise võimalused Üheks oluliseks maavaraks on Eestis turvas. Turvast kasutatakse kütteks, loomadele allapanuks, aianduses (ka metsataimekasvatuses), turvasmuruvaipade kasvatamiseks; hästilagunenud madalsooturvast kasutatakse väetusturba tootmiseks ja kompostimiseks. Küllalt suur osa toodetud turbast läheb ekspordiks.
annaabi.ee 
