Ta oli mitmete laulupidude üldjuht. Õppis algul Tallinna konservatooriumis. Töötas kompositsiooniõpetajana. Suri 1993 aastal. Veljo Tormis. Looming: Tema looming on peamiselt koorile.Tema loominguline käekiri on muutunud väga palju võrreldes algusaegadega. Looming on läbinisti mõjutatud rahvalaulust, nii, et kuulates praegust loomingut ei saa tihti aru kas tegu on rahvalaulu ainetel kirjutatu või Tormise autoriloominguga. Tema loomingus on tähtsal kohal tsükklid. Tuntuimateks: Loodusteemaline ,,Talvemustrid", ,,Sügismaastikud", ,,Pikse litaania". Tsükkel ,,Unustatud rahvad"(Väga tähtis Soome-Ugri rahavastele, kelle rahvalaule on kasutatud tsükkli loomisel) Sealt lood"Vepsa rajad", ,,Liivlaste pärandus". Autoriloomingust: ,,Tornikell minu külas" Elust: Ta on väga tuntud kodumaal ja sama palju ka välismaal. Tema loomigut ,,Raua needmine" lauldi olümpia avamisel. Ta õppis Tallinna konservatooriumis ja hiljem Moskvas orelit ja koorijuhtimist. Arvo Pärt.
Jäid lõdvalt longu noored tõusmelehed ja pääsukeste lend käis madalalt. Suur heinamaa sai õhtuhakuks saadu, öö levis värsket heinahõngu täis. Üks vaikne värin läbis kõrgeid haabu, kui eemal-kaugel kõuekõmin käis. Luuletus on loodusteemaline. Sisus on räägitud väga palavast suvepäevast, kui tehakse heina. Silpide arvu järgi on luuletaja kasutanud nii ühe- ja kahesilbilisi kui ka kolmesilbisi sõnu. Terve luuletus on üles ehitatud ristriimile. Lausetes on palju kasutatud alliteratsiooni, näiteks peitis palavuse, rakkes ruunad, pesid pruunid, lõdvalt longu, vaikne värin ja kõuekõmin käis ning vähe assonantsi, näide longu noored. Epiteedina on autor kasutanud näiteks värsket
peale naise surma. Kuulsaim sellest tsüklist on "Kümnes kiri Ingile". 1920ndatel tulid tema loomingusse ühiskondlikumad teemad : selle perioodi luulet nim aja luuluks. Esimese teema oli sõja-ja vägivallavastasus, kuid samas kiitis ta sõdurite vaprust ja oli isamaaline. "Ilus on surra,kui oled noor" on pühendatud Vabadussõjas langenutele. Selle teemalised luuletused ilmusid kodus "Talihari". Hilisem luule on loodusteemaline ja kõneleb murest kodumaa pärast, iseseivuse säilimse pärast ja oli ka pessimistlikku luulet igavikust ja surmast. "Maarjamaa laulud" 1927. Ka Ameerikas jätkas ta kirjutamist eesti keeles-väliseestlastele. Tema selle aja luulet läbib lisaks kurbusele ja koduigatsusele ka kindle usk, et Eesti saab ueesti vabaks ja võitlusmeeleolu. "Mare Balticum" 1927. Visnapuule on omane unikaalne luule, kasutab kordusi ja lõunaeesti murdevorme. Marie Under
annaabi.ee 
