· Nafta reostus. Miks on Läänemeri nii tundlik? · Peaaegu sisemeri · Ookeaniga ühendatud kitsaste ja madalate väinade kaudu · Aeglane veevahetus (30 aastat) · Keskmine sügavus vaid 55 meetrit · Ebastabiilne veekoosseis (Põhjamere, jõgede ning sademete magevee segu) · Soolsuse tasemed sõltuvad mere sügavusest · Piiratud bioloogiline mitmekesisus Läänemerd mõjutavad põhiprobleemid: 1. Eutrofeerumine Läänemere loodustasakaalu on tõsiselt häirinud ülemäärane toitainete sissevool, mis pärineb hajureostusallikatest (nt üleväetatud põllumaa ja õhureostus) ning punktreostusallikatest (nt reoveepuhastid ja tööstusreovee väljavoolutorud). Eutrofeerumise tunnuste hulka kuuluvad tavatult suured vetikate õitsengud ja elutud alad merepõhjas. 6 Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 60 70% Läänemere valgalast põllumaast.
Põlevkivi - in memoriam Marek Strandberg Mitte ainult põlevkivi, vaid kõiki fossiilseid kütuseid võib tänapäeval võrrelda nupuga, mis vallandab signaali inimkonna mõnukeskusse: näiline heaolu ongi juba asendanud tegelikud väärtused ning inimkond muudkui tallab fossiilsete kütuste mõnunuppu. Tõsi, tugeva majandusega riikides on sedalaadi toimimine juba kahtluse all ning suund taastuva ressursi kasutamisele moes nii poliitilisel kui igaühe tasandil. Uus, loodustasakaalu arvestav majandus on leidmas kohta globaalseteski suhetes. Olen kogenud, et igat katset võtta arutluse alla põlevkiviga seonduv tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate