ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi. Tehnika muudab maailma ja inimest ennast. Just tehnika on ühenduslüliks inimese ja looduse vahel. Mõjutus toimib mõlemas suunas. Mitte ainult tehnika ei reguleeri inimese loodussuhet, vaid inimese loodussuhe ja selle areng mõjutab ka tehnika arengut (Mamedov 1983).Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamist, kuid peale selle tihti ka seda, mida kutsutakse keskkonnakaitseks. Soovides vähendada õhu, vee ja mulla saastamist, võime muidugi lahendada olukorra, arendades selliseid protsessi-, puhastus- ja korduvkasutustehnoloogiaid, mis vähendavad saastehulka Keskkonnaprobleemide käsitlemine saastumisprobleemina tähendab inimese
eluvaldkondades. Selline eestimeelne kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist tänapäevases muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Antud eesmärgi saavutamise põhimehhanismid oleksid: Haritus- hariduse kaudu väärtustatakse rahvusliku päritoluga eetilisi väärtusi, traditsioonilist loodussuhet, loomulikku elustiili moodsa elulaadi ja sotsialiseerimisprotsessi osana. Refleksiivsus- eesti kultuuri uuenemisvõime ja kriitilise refleksioonivõime (kultuuri võime iseennast kriitiliselt analüüsida ja hinnata). Kommunikatiivsus- eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse. Innovaatilisus- kultuuri suurem uuenemisvõime, mille abil kultuur