ummuksisse jäävate järvede kalastik. Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine. Väikejärvede suure mitmekesisuse ja hajutatuse tõttu pole riiklik kalapüük tasuv ning väikejärved tuleks jätta kalasportlastele või rentida majandamiseks perekondadele. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 281-282) Loodusrikkuseks väikejärvedel on veel põhjasetted, mis on keemiatööstuses potentsiaalne tooraine ja peale töötlemist sobilikud ka lisaväetisena põllumajanduses. Järved on tähtsad ka maastikupildi rikastajana ning vaba aja veetmise paigana. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 282) Järvetüübid Ökosüsteemis väikejärvedel on mitmekesised
punakaspruuni ja pruuni vett · Põhiline osa Lõuna- ja Põhja-Eesti järvedest on kaltsiumvesinikkarbonaatsed · Kõrge biogeenide sisaldus · Fütoplanktoni hulk ja koosseis on väga varieeruv · Kõige liigirikkamad taimeliikide poolest on Haanja kõrgustikul olevad järved ja Kõrg- Eestis · Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesoolade sisaldusega järvedes · Väikejärvede loodusrikkuseks on põhjasetted Järvede tekke järgi · Valdav osa on jääaegse pärtioluga, tekkinud ligikaud 10 000 12 000 aastat tagasi o Eanamus järvi on moodustunud moreeni sisse jäänud ja hljem sulanud hiid- jääpankade sulamislohkudesse ehk söllidesse (termokarstiline järveteke) o Nõgudesse, mille on tekitanud jääsulamisveed või jääkünde tagajärjel o Pepsi ja Võrtsjärve ja paljude ürgorujärvede osas on tähtsaks aluspõhja kuju.