muutused kks (1986 UusMeremaa kkseadus) 4) loodus, tehis ja inimkk (in heaolu, toidu kvaliteet, ohutuse ja tervise kaitse) (J.Salter). Seega: kõik loodusressursid, kk kui terviku kaitse, ka inimlik elukvaliteet on lülit kkkaitse sfääri (iga konkreetse in tervis), sisu avardumine ja uute aspektide lülitumine (GMO, kkohtlikud tehnoloogiad ja tooted). Keskkonnakahju otseselt või kaudselt väljenduv mõõdetav kahjulik mõju loodusressle ja/või loodusress poolt osutava teenuse kahjustamine (saastamine, metsaraie, ehitustegevus, põllumaj tegevus) (EÜ kkalase vastutuse dir). Teaduslik ebakindlus ebakindluse pööramine kk kasuks; kahju on paljudel juhtudel pöördumatu ja korvamatu; sageli on kahjul piiriülene iseloom; potentsiaalselt kkkahjuliku tegevuse tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul. Kkohtliku tegevusega võib kahjustada üldist kkkvaliteeti, in tervist, elu või vara
koostööd, lahendamaks regionaalseid või ülemaailmseid keskkonnaprobleeme. 22) integreerimispõhimõte(keskkonna säästev põhimõte),saastuse vältimise põhimõte, ettevaatusprintsiip, "saastaja maxab", keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. 23) säästva arengu põhimõte, indikaatorid. 1997 a Amsterdami leping. Säästva arengu põhimõte kindlustamaks euroopa ühiskonna ja majanduse arengut tulevikus ja säilitamaks loodusress-e ja keskkonda. Indikaatorid: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonaa valdkond.Sotsiaalsed ind: majapidamise struktuur, vaesuse ind, sotsiaalsed hüved, rahvastiku juurdekasv, hariduse kättesaadavus. Kesk ja maj ind. Efektiivsem ress-de kasutus, väiksem surve kesk-le, tervislikum keskkond, rahvusvaheline koostöö. 24) EL tööstus, probleemid. Peale II maailmasõda on Euroopa muutunud isevarustavaks toiduainetega, kuid
annaabi.ee 
