juhtumile ravi. Ja see kõik tegelikult sõltub eelkõige lapsevanemast ja see järel arstist. Lapsel enesel pole ju sõnaõigust ravi määramisel. Lapsevanem võib valida üldtunnustatud teraapia, kui parima võimaluse halvimate seast. Või lähevad nad teist teed ja otsivad oma lapsele ja perekonnale toimiva meetodi alternatiivsete valikute hulgast. Olen täheldanud, et linnapildis hakkab silma juba päris palju loodusravimite poode. Ka muid loodusega seotuid teenuseid on rohkem kättesaadavamad ( energiakapsel, masaazid loodusravimitega jne) Siin siis üleskutse - Indigolaste vanemad ja sõbrad! Arvestage palun tõsiselt nende uute ,,õpetajate" individuaalsete vajadustega. Teie peate olema eeskujud. Austage kindlasti nende individuaalsust. Otsige tõde ja alternatiive status quo'le. Veelgi enam- ärge andke kunagi alla.( Smith.R.K. 1999: 190).
looduskaitsealuste alade nimekirja. Selliseid vanu vaigutusjälgedega männikuid leidub näiteks Lahemaa ja Karula rahvuspargis. Praegu pakuvad omapärased "kalasabamustriga" tüved looduses liikujatele huvi peamiselt kui üks metsakasutuse ajaloo näidiseid. Perspektiive vaigu hankimise ja kasutamise varasemate traditsioonide elustamiseks tänapäeva Eestis vist kuigi palju pole. Euroopa põhjamaades on okaspuu vaiku kasutatud praegusel ajal mõnikord ühe komponendina nn. loodusravimite jt. loodustoodete valmistamisel. PUUSÜSI Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puusöe valmistamist ehk miilimist on Eestis harrastatud sajandeid. Sütt vajasid peamiselt sepad, kuid ka mitmesugused muud ametmehed linnas ja maal. Puusüsi oli üheks tavalisemaks laadakaubaks. Kõige enam põletati Eestis sütt 19. sajandil. Metsas põletati sütt kas maa peal või maa sees. Mõlemal juhul laoti riita 5-6 hobusekoormat ligi 2 meetri pikkusi puuronte,
annaabi.ee 
