tuulerõugeid, läkaköha. Etty jäi imekombel ellu difteeriast. Haiguse ajal tegelesid temaga mõlemad vanemad: ema luges raamatuid, isa mängis lauamänge. Tütrele tundus seesugune pühendumine isegi natuke liig. Lõpuni töiselt Noore mehena oli Charles olnud väga terve. Pärast abiellumist aga tabasid teda aeg-ajalt roidumus, keskendumisraskused, pearinglus, oksendamine, seedehäired, ekseemid. Diagnoosi ei osanud panna isegi Darwini arstist isa. Lõpuks pöördusid Darwinid ühe loodusraviga tegeleva arsti poole, kes töötas tervisveeallikatel Malvernis. Charles oli seal kolm kuud ja sai tervemaks. 1870. aastate lõpus oli Darwin teadusringkondades väga austatud. 1877 omistas Cambridge'i ülikool talle aukraadi. Samal ajal irvitati tema üle laias maailmas ja levitati karikatuuri temast kui inimahvist. Kuigi tervis oli väga halb, jätkas Charles katsetusi ning kirjavahetust teadlastega. Ta oli 73, kui ta süda üles ütles. Emma oli artriidi tõttu jäänud ratastooli
Rahvaarste on liigitatud ravivõtete alusel: 1) ekstaasi abil ravijad (nt samaanid, kes raviseansi ajal viibivad transis); 2) verbalistid (sõnade ja loitsudega ravijad); 3) herbalistid (taimede ja sõnadega ravijad); 4) kätega ravijad ehk manuaalterapeudid (kupupanijad, soonetasujad, nihestuste ja luumurdude paigaldajad). Põhjamaades jagatakse tänapäevased rahvaravitsejad kahte suuremasse kategooriasse: 1) loodusraviga tegelevad isikud (natural medicine healers) ja 2) rahvaarstid (folk healers). Loodusraviga tegelevad isikud jagunevad omakorda: 1) kiropraktikuteks (arstirohtudeta arstijad, kes käsitlevad peamiselt selgroogu); 24 2) soonetasujateks; 3) homöopaatideks; 4) ravimtaimedega ravitsejaks jne. KATKUPÄRIMUS EESTIS Vt: Reet Hiiemäe. Eesti katkupärimus. Tartu, 1998 ja Katkujutud (Koost. R. Hiiemäe, Tln 1997). Jakob Hurt avaldas 1888