Raja külastajate sihtgrupiks on väga erinevas vanuses inimesed. Juba algkoolilapsed käivad seal taimi tundma õppimas, kuna Viidumäe on Saaremaal üks suurima mitmekesisusega paikasid, kust on leitud ligi 700 liiki soontaimi, millest ligikaudu 60 on Eestis liigina kaitse alla võetud haruldused. Ning samuti leiavad sinna tee mistahes vanuses vanemad taimehuvilised. Koht on atraktiivne ka seetõttu, et Viidumäel asub Saaremaa kõrgeim punkt ning 26 meetri kõrgusest vaatlustornist, mis on loodusradade kompleksi osa, avaneb ilus vaade Saaremaale. Külastajatel on võimalik parkida radade alguse ning kontori lähedusse parklasse, mis mahutab umbes 15 sõiduautot. Rada ning kontor on avatud igapäevaselt. Vaatetornil on eraldi parkla, mis mahutab samuti umbes 15 autot. Tegemist on kahe ringja kujuga rajaga (Joonis 3), mis mõlemad saavad alguse keskuse juurest. Kokku on rajad 4,6 km pikad (vastavalt 1. rada 2,8 ning teine 1,8 km), seega on
kuueteistkümnest eesmärgist kuuele: metsamõjude ja kliima kaitsele, vee ja mulla kaitsele, põllumajanduslikule kaitsele, inimeste mugavuse ja metsaelustiku kaitsele. Metsade tulu on ära märgitud ülejäänul kuueteistkümnest eesmärgist: ,,Et soodustada ühiskonnale maksimaalselt tulu kooskõlas jätkusuutliku saagikusega, kõik eespool nimetatud eesmärk on saavutatud ". Sellisele poliitikale tuginedes metsa osakond on suutnud luua loodusradade võrgustiku, piknikukohti ja kämpinguplatse, et võimaldada kohalikele ja välismaalastest külastajatele rekreatiivseid võimalusi. Mitmed külastuskeskused ja kolm botaanikaaeda aitavad märkimisväärselt kaasa keskkonnaharidusele ja ühiskonna teadlikkuse suurendamisele. Metsade kaitse Küprosel nagu ka mitmes teises Vahemere jõgikonna riigis, on tulekahjud ühed suurimad hävitavad tegurid metsades ja puudega kaetud aladel. Kauakestvad kuumad, kuivad ja tuulised
2008. aastal teostati samas piirkonnas koormustaluvuse uuringud (Hurt jt 2009). 2008. aastal koostati Tartu Ülikooli Geograafia osakonnas Antti Roose juhtimisel aruanne metoodilistest lahendustest kaitsealade külastajate loendamiseks. Uuritavad alad asusid Endla ja Emajõe Suursoo kaitsealadel ning Vapramäel, kus kasutati külastuskeskuste loendusandmeid ning raadiolainetel töötavaid automaatloendureid võrdlevalt mobiil- positsioneerimisandmetega. Hinnati külastajate valikuid loodusradade eelistamisel, andmeid kontrolliti erinevate seiremeetodite (raadiokiirega loendurid, kaameraloendus) sidumisel. Vastavalt loendurite ja loendustega läbiviidud seirele tehti väljavõte ja ruumianalüüs mobiilkõneaktiivsuse kohta, eristades lühiajalised külastajad, ümbruskonna elanikud ja töötajad. Hinnati radade seisundit, 12 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
annaabi.ee 
