· Tuntumad jõed on Mustjõgi, Ärnu jõgi ja Hargla jõgi · Suuremad külad rahvuspargis on Lillemäe ja Tsooru Turism: · Karula rahvuspargis on 4 erinevat matkarada · Vaatamisväärsustest on seal erinevate kunagiste külade kalmistud, koolid, talumajad, rehid jpm. · Väike mesindusmuuseum, Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta · Koorijuht Karl Leinuse majamuuseum · Karula Rahvuspargis olevas Ähijärve õppekeskuses on võimalik lugeda raamatukogus loodusraamatuid, vaadata rahvusparki tutvustavat näitust jpm. Pilt 4. Karl Leinuse majamuuseum Kasutatud materjal: · http://www.karularahvuspark.ee/?lang=et · http://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark · http://www.loodus.envir.ee/8page.html · http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/rahvuspargid/karula-rahvuspark · www.google.ee
mõtlema, mida ma sealt küll tahtsin, kas ma üldse midagi tahtsin ja sama targalt kümne minuti pärast uuesti sinna vahtima minna. Päevasel ajal ei pea tuled särama igas toas, las taevapäike valgustab loomulikul moel ruume. Loodus vajab aega, inimene vajab aega. Aega on vaja, et üksteisse kiinduda, üksteist tundma õppida, teada nii enda kui looduse piire. Kui teada, siis tekib lugupidamine üksteiste vastu kiiresti. Pelgalt tarku loodusraamatuid lugedes see ei teki. Tuleb minna välja, loodusesse, vaadata enda ümber ringi ja mõelda, kuulda, näha. Loodus on koht, kus saab rahu. Kui pingeid kasvavad üle pea, tuleb võtta aeg maha, pikali murule heita ja kasvõi kuulata, kuidas rohi kasvab. Loodust saab endaga hoida mitmel viisil. Kui metsa ei leidu läheduses ja ilusat taevast pole näha tehaste tumeda suitsu seest, siis tuleb olla loominguline, luua ise omale enda loodus.
Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis. Seetõttu peaks rühmaruumis olema koht: katsete demonstreerimiseks, vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks, laste tööde eksponeerimiseks, laste tööde säilitamiseks, õppevahendite (töövahendite ja lisa- ning näitmaterjalide) hoidmiseks. Rühmas võiks olla nn roheline nurk - vaadelda loodusraamatuid või -pilte, uurida pikemaajaliste katsete käiku jne. Nõuded ruumile: tuleb hoolega jälgida ruumi õhutatust, valgustust ja mööbli otstarbekust. Õuealal on pidevalt võimalik jälgida ilmastikunähtusi, aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses, taimede kasvamist ja arenemist ning erinevate liikide kooselu.Seetõttu võiks iga õpetaja või vähemalt iga lasteaed oma õuealale kujundada oma õpperaja, millel on kindlad vaatluspunktid - õpetataks lapsi loodust
kaugemale ja mitmesuguste kordavate tegevuste käigus rühmaruumis. Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis. Seetõttu peaks rühmaruumis olema koht: katsete demonstreerimiseks, vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks, laste tööde eksponeerimiseks, laste tööde säilitamiseks, õppevahendite (töövahendite ja lisa- ning näitmaterjalide) hoidmiseks. Rühmas võiks olla nn roheline nurk - vaadelda loodusraamatuid või -pilte, uurida pikemaajaliste katsete käiku jne. Nõuded ruumile: tuleb hoolega jälgida ruumi õhutatust, valgustust ja mööbli otstarbekust. Õuealal on pidevalt võimalik jälgida ilmastikunähtusi, aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses, taimede kasvamist ja arenemist ning erinevate liikide kooselu. Seetõttu võiks iga õpetaja või vähemalt iga lasteaed oma
annaabi.ee 
