tal vistrikud ära kaoks. Kuid kahjuks sai ta sealt gripi. Geraldile jälgis kilpkonnad, kes tema kodu lähedal elasid,. Ta võttis ühe kilpkonnamuna ka endale.Samal ajal täitus nende maja Larry sõpradega. Kuna Gerald jäi oma õpetajast ilma, siis saadeti ta linna prantuse keelt õppima.Metsas käies leidis Gerry rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Sünnipäevaks sai Gerald kingituseks paadi, loodusraamatu, kaks kutsikat kellele pandi nimeks Punks ja Kööts. Kui nende tädi Hermione saatis kirja et tahab külla tulla otsustas pere kolida väiksemasse majja,sest keegi ei sallinud teda. Lumivalge maja Nad kolisid lumivalgesse majja. Seal jälgis Gerry gekosid ja palvetajaritsikaid. Geraldile leiti jälle õpetaja, selleks sai mr.Kralefsky. Õnneks oli õpetaja lindudehull ja sellepärast sai ta Geraldiga kenasti läbi.
Loomulikult võttis ta ka ühe muna endale kollektsiooni. Samal ajal aga, täitis nende maja Larry sõprade otsatu vool. Kuna Gerald jäi oma õpetajast ilma, siis saadeti ta linna prantuse keelt õppima. Suve hakul aga tuli talle õpetajaks Peter, kes oli just ülikooli lõpetanud. Vahepeal leidis Gerry endale uue looma rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Kuna Geraldil oli sünnipäev, siis sai ta endale kingituseks paadi, loodusraamatu, kaks kursikat Punksi ja Köötsi... Tuli talv, ning mõningate juhuste tõttu läks maja teine korrus põlema ja nendele pidi külla tulema vanatädi Hermione, keda nende pere ei sallinud ja nad pidid kolima väiksemasse majja, et mitte lasta nende tädil nende majas elada. Nad kolisid lumivalgesse majja. Seal sai Gerry jälgida gekosid ja palvetajaritsikaid. Kuid järsku leiti Geraldile jälle õpetaja mr.Kralefsky. Õnneks oli
munadest välja koorumist. Loomulikult võttis ta ka ühe muna endale kollektsiooni. Samal ajal aga, täitis nende maja Larry sõprade otsatu vool. Kuna Gerald jäi oma õpetajast ilma, siis saadeti ta linna prantuse keelt õppima. Suve hakul aga tuli talle õpetajaks Peter, kes oli just ülikooli lõpetanud. Vahepeal leidis Gerry endale uue looma rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Kuna Geraldil oli sünnipäev, siis sai ta endale kingituseks paadi, loodusraamatu, kaks kursikat Punksi ja Köötsi... Tuli talv, ning mõningate juhuste tõttu läks maja teine korrus põlema ja nendele pidi külla tulema vanatädi Hermione, keda nende pere ei sallinud ja nad pidid kolima väiksemasse majja, et mitte lasta nende tädil nende majas elada. Nad kolisid lumivalgesse majja. Seal sai Gerry jälgida gekosid ja palvetajaritsikaid. Kuid järsku leiti Geraldile jälle õpetaja mr.Kralefsky
luuletaja ja ajakirjanik. Õppis Halle ülikoolis ja 1781 - 1820 oli Põlva pastor. Oldekop alustas oma literaaditegevust "Eesti-Ma Rahwa Kalendri" kahe esimese aastakäigu koostajana. Koostas Johann Michael Gerhard Grenziuse kirjastusel 1796 ilmuma hakanud "Tarto-Ma Rahwa Kalendri" kaks esimest aastakäiku, andis 1806 Johann Philipp von Rothi abiga välja "Tarto maa rahwa Näddali-Lehte", toimetas 1824 "Kulutamisse Lehte". Tõlkinud lõunaeesti keelde 1819. aasta talurahvaseaduse ja ühe loodusraamatu. Tema luuletused (üle 40 lõunaeestikeelse algupärandi ja tõlke) on ilmunud koguna "Suve õdang" (1985). Reinhold Johann Winkler (13. august 1838 Rakvere 17. juuni 1895) Sündis Tallinnas pastori pojana, õppis aastail 1785-1788 Jena ülikoolis teoloogiat ning tööats esialgu koduõpetajana ja Moskva saksa kooli rektorina, mispeale ta tuli Harjumaale Jüri kihelkonna pastoriks(1795-1810); surm lõpetas tema vaimulikukarjääri
Lisaks matkakirjadele elavnes Eesti Vabariigi teisel kümnendil oluliselt ka ilukirjandusliku iseloomuga loodusteemaliste raamatute avaldamine, mis enamasti keskendusid mõne autorile hästi tuntud paikkonna loodu- se süvitsi kirjeldamisele. 1932. aastal avaldas Vilsandi looduskaitseala asutaja Artur Toomi abikaasa Alma Toom fotodega illustreeritud ja kaa- sahaaravalt kirjutatud raamatu "Vilsandi linnuriik", mida võib pidada esimeseks otseselt ilukirjandusliku taotlusega loodusraamatu näiteks Eestis (Thom 1932). Tegu on autori vahetul vaatlusel ning igapäevase elu kogemusel põhinevate muljete esitusega kirjanduslikus vormis. Teos algab ülevaatega Vilsandi asendist ja asustusloost; selgituste vahele on põimitud rahvapärimust, põhjalikult on selgitatud mere osa saare elu- stiili määrajana, seda nii kalameeste kui tuletornivahtide seisukohast. Raamatu teise poole moodustavad südamlikud ja elavalt kirja pandud
annaabi.ee 
