Eestikeele tasemetöö harjutamine : Proosa sõnade järjekord võrdlemisi vaba , proosa tekste liigitatakse sisu ja pikkuse järgi Luule sõnad on järjestatud korrapärase rütmi järgi Haiku jaapani lühike luulevorm mille sisuks on ilusast looduspildist saadud elamus . Valm luulevormis jutustatud mõistulugu , mis on õpetlik ja tegelasteks on enamasti loomad . Paroodia millelegi sõbralikult pilkav jäljendus Sisu keel Teabetekst faktid ( teaduslikud ) range Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range
saj teisel poolel: 18. saj alguses oli luule elitaarne. Algavad hariduslikud eksperimendid, koolide loomine jne. Muutused: tekib sisse tunne, sentiment. Rohkem kurbi luuletusi, vähem lõbusaid. Asjad, mis näitavad inimeste tundeid. Mida võis märgata: luulesse tuleb sisse looduse teema. Nostalgia looduse järele. Loodust võiks tähistada teos: James Thomson sotlane. Poeem ,,Aastaajad". Küsimus temaatikas eneses räägitakse aastaaegade vaheldumisest ja neile iseloomulikust looduspildist, kirjeldatakse neid. Tollal oli see asi, mida tükk aega polnud nähtud. Pealkiri on oluline. Romantilise luuletaja loomingus on kindlasti palju loodusteemat. Kõrvale tekib teine grupeering kalmistuluule. See on luule, mis mõtleb inimese surelikkust. See on inimesekeskne, pole alandlikkust jumala ees. Selleteemalise luulekogu on kirjutanud Mats Traat. Surmaluuletaja: Edward Young ,,Öised mõtted". Teine autor Thomas Gray. Loomingusse tekib tume teema
8. ja 9. sajandil üles kirjutatud vanad laulud on vägisi sellesse vormi surutud, vanasti oli ühe rea pikkus 38 silpi. Klassikalisel perioodil hakati üles kirjutama keiserlikke suuri luuleantoloogiaid. Esimene selline oli ,,Man'ysh", ,,kümnetuhandesõnaline kogu", mis sisaldab väga iidseid luulevorme. Esineb ka pika laulu vorm, chka, milles võis laulu jätkata skeemis 5/7/5/7 ... ning lõpetati 7/7. Pikad laulud arenesid tavaliselt nii, et algasid suurest looduspildist (taevast, mäekõrgustest) ning jõudsid vähehaaval üksikisiku tasandile. Tüüpiline teema on ränduri surm. Tol ajal oli Naras tekkinud linnastunud luuletajate seltskond, kelle jaoks oli pealinnast väljumine seotud suurte ohtudega. 8. saj reisiti tihti Heianisse. Luuletajad said tööd keisri juures, kus pandi kirja luuletus, milles keiser ütles, mida Heianis nägi. Kakinomoto no Hitomaro oli üks neist reisikaaslastest. Riigivaatamise luuletused olid 8. saj omaette zanr,
annaabi.ee 
