Järjest rohkem hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, enamasti klavessiinil või lautol. Firentzes tegutses poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring Camerata , kes püüdsid taaselustada vanakreeka luulet ja draamat lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil. Renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st. t pole mõeldud kuulamiseks: 1. kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3. tantsumuusika tantsimiseks või üheskoos mängimiseks. Metseeniajastul läks moodi virtuoossus, sest õukonnad püüdsid teineteist oma kapellidega üle trumbata
Jälle toob ta sisse ka oma sallimatust linnaelu vastu ning poolehoidu maaelu suhtes. On tunda Visnapuu sügavat muret Eestimaa pärast. Hästi väljendub see näiteks luuletuses ,,Laul vabadusest" Aost aoni tallab sinu jalg. Ütle, ekllele sõtkud leiba? Mina näen, võõra mehe see jälg, Üle astub mis lapse laiba Sinu süda on see, minu kodumaa, Mis öösiti sõidab halli. Su valust ja häbist nutta saan, Südamega kui lüükase palli. Sellel perioodil on väga suur osa ka loodusluulel. Seda ei ole Visnapuu varasemates luulekogudes eriti olnud, kuid nüüd suur rõhk just looduspiltidel. Eriti domineerivad need kogus ,, Päike ja jõgi", kus on rohkelt emotsionaalseid ja tundelisi loodusmuljeid. Näiteks luuletus ,, Metsas": Keset kõrgeid mände leegib tuli, Suits kui kütises all tüve laiub, Aurab nagu lubjaahju suust. Kuuse sammaöhabemen on tali, Jäisi purikaid ja lumepuru Ripub alla nagu jõulupuust. Rähn- üks kena kirvemees- see raiub,