umbes viieaastased. Varases täieliku keelekümblusprogrammi korral toimub kogu õpetus esimesest kolmanda või neljanda klassini teises keeles. Mõnes koolis hakatakse juba teisest klassist peale järk-järgult ka esimeses keeles õpetama, mõnes aga alles neljandast klassist peale või isegi hiljem. Esimese keele õpetus algab keeletundidega vastavalt õppekavale. Järgmistes klassides õpitakse esimeses keeles ka teisi aineid, alustades matemaatika ja looduslooga. Ühe kooliaasta jooksul ei õpetata ühtki ainet mõlemas keeles. Keelekümblusprogrammi viimastes klassides (viiendas ja kuuendas klassis) varieerub esimeses keeles õppimine eri koolides, moodustades 20% kuni 60-70% kogu õppeajast. Kus vähegi võimalik, on mõlema keele jaoks eri õpetajad ja need, kes õpetavad teises keeles, oskavad seda emakeelena või sama hästi kui emakeelt. Üsna tihti esinevad õpetajad ainult ühe keele oskajatena, sundimaks lapsi võimalikult
printsiipe, kuid ei kirjelda seda , kust nad pärit on. Möistuse eksistents on tema jaoks seletamatu möistatus. Kas inimene on olend, kes tuli Looja käest valmis kategooriatega peas? Kas ei ole köik see, mis meil peas on hiiglasliku arengu tulemus? Töepoolest hilisem teadus ja filosoofia on siin Kantist edasi läinud. Kanti kriitikute tulemusi selles osas vöib tunnustada ja ikkagi küsida, kas ei olnud just Kant see, kes rajas tee järgnevateks uurimusteks oma üldise looduslooga. Kant ise olevat öelnud: "Saada ümberlükatud, see pole mingi oht, küll aga , olla mittemöistetud." 2. Kanti tähendus filosoofiale Me peame tunnistama, et kogu 19. sajandi filosoofia ajalugu on Kanti ideede vastuvötmine, nende levimine, vöitlus nendega, nende ümberkujundamine ja taasülesvötmine. 1 See kehtib ka köigi nende epigoonide suhtes, kelle kohta Schiller, seoses Kantiga ütleb: "Kuidas küll üks rikas vöib nii paljudele vaestele toitu pakkuda
annaabi.ee 
