Töös oli kirjeldatud inimeste mõju loodusele ja selle kahjustamisest. Oli ka kirjeldatud erinevaid probleeme ja ka lahendusi. Samuti oli analüüsitud inimeste võimalusi olukorda paremaks teha ja ka ressursside vähenemisest ja linnastumisest. Kirjutatud oli ka saastamisest ja tarbimisest. Sisukord · Populatsiooni kasvamise ajalugu · Rahvaarv 20-21 sajandil · Kuidas rahvaarv mõjutab loodust · Looduslikkude ressursside vähenemine · Loodusliku keskkonna mõjutamine · Linnastumine Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Overpopulation#Cities · http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed %20keskkonnaprobleemid/koloogiline_kriis.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Population_growth Lisad
vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi. *usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega *rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu. pühapaigad *pühapaigad asusid looduses- hiied, pühad puud, kivid allikad ja ohvrimäed- sinna viidi ande ja oodai abi. *looduslikkude pühapaikade seas oli lihtsalt ravipaiku ja ka tugevama väega kohti. elu pärast surma *surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata. Kalm oli ka suhtlemispaik *ristiusu ajal võisisd teispoolsuskujutlemad olla vastuolulised: usuti, et surnu elab hauas või teises ilmas ühteaegu sedagi, et hing võim minna põrgusse või taevasse.
(nt. metsa, järve, lagendiku, nõlva mikrokliima). Mikrokliimat kujundavad tegurid on reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne. mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt. künka otsa, otsese päikese kätte jne). Mõõtmetest selgub, et igal pool on mikrokliima erinev. Mikrokliima uurimine mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Mikrokliima uurimisel valitakse vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitamaks nendes toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused. Mikrokliimat mõõdetakse miinimum ja maksimum termomeetriga.
aastaaeg jne. mikrokliimat saab mõõta termomeetriga nii kui panna termomeetrid erinevatesse kohtadesse (nt. künka otsa, otsese päikese Maa kui terviku albeedo on 31%; 21% hajub atmosfääris ja 48% neeldub maapinnas.Albeedo Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise kätte jne). Mõõtmetest selgub, et igal pool on mikrokliima erinev. Mikrokliima uurimine – mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Albeedo võidakse anda 0 ja 1 vahel, kuid ka komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused protsentides. Seega, 1 ehk 100% tähendab, et kogu pealelangev valgus peegeldub tagasi (absoluutselt valge keha) ja 0 ehk 0%, et kogu
Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. (reljeef, veekogu lähedus, taimkate, öö või päev, aastaaeg jne.) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Seepärast valitakse mikrokliima uurimisel vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse
50) Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis (meri, mets jne). Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. 51) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille arv on lõpmata suur. Võimatu oleks uurida iga põllu, metsa või künka mikrokliimat. On aga kindlaks tehtud, et üldkliima foonil esinevad väiksemates analoogilistes looduslikes kompleksides ühesugused füüsikalised protsessid ja mikroklimaatilised iseärasused. Seepärast valitakse mikrokliima uurimisel vastavale alale tüüpilised looduslikud kompleksid, selgitatakse neis toimuvaid füüsikalisi protsesse ja määratakse mikrokliimat iseloomustavad suurused
Lehed 2-4 mm laiad, lamedad, pehmed, umbes varte pikkused. Õisik 2-8 cm pikk, 5-8 pähikuga; pähikud 0,5-1 cm pikad, ülemised ligistikku, alumised üksteisest eemal. Õisikul ja pähikutel puuduvad alumised kandelehed. Põisik 3-4 mm pikk, süstjas, rohekas, hiljem kollakaspruun; põisikud asetsevad valminult rõhtsalt. Õitseb juunis, viljub juulis. Kasutamine: pehmete lehtede tõttu omab teatavat tähtsust looduslikkude karjamaade taimena. Samblaid kasvab peamiselt mikrokõrgendikel, esineb metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, lainjas lehiksammal, harilik roossammal. TÜVIKSAMMAL - on saanud oma nime väliskuju järgi, nimelt on kõik sambla külgoksad koondunud varre tippu ja varre alaosa on kaetud pruuni risoidvildiga. Sammal meenutab väga väikest tüvega puud. Tüviksammal on tumeroheline, 2-10 cm kõrge, hõreda muruna või üksikult kasvav sammal
annaabi.ee 
