meelitada ja ka sõbralikult vastu võtta tuhandeid külalisi. Surfilaagrid ja simmanid on kaubamärgid, mis teevad kadedaks nii lähedal kui ka kaugel. Lisaks veel Peraküla Teater. MTÜ Peraküla Teater on loodud kohalike elanike vaba aja sisustamiseks kultuuriliste ürituste korraldamisega, traditsioonide jätkamiseks ja noorte vaba aja sisustamiseks erinevate tegevustega. Põhilisteks tegevusvaldkondadeks on Peraküla simmani ja „Looduslaste" laagrite korraldamine ning rahvatantsurühma „Nõva Hongad" tegevuse organiseerimine. Perakülast viib randa pikk munakivitee, mis ehitati Tsaari-Venemaa aegadel 1914 – 1915, hõlbustaaks ligipääsu Allikajärve poolsaare salajasele raadiojaamale, mis kuulas merelt sõjalaevadelt kanduvaid morsesignaale. Maaliline Allikajärv on magnet nii kalamehele kui ka matkajale. Allikajärve kutsutakse ka tantsujärveks ja Tuksi järveks
Raamatu tegevustik leiab aset Soomes, Toukola külas Lõuna-Hämemaal. Ajaliselt ei saa tegevustikku päris täpselt määratleda, kuid raamatus mainitud nime tõttu (Paavo Ruotsalainen (1777 1852)) võib oletada, et see võis jääda 19. sajandi esimesse poolde. Teose peategelasteks on seitse venda: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero, kes, hoolimata oma looduslaste natuurist, püüavad kohaneda tolleaegse elu ja ühiskonna nõudmistega. Nagu hiljem selgub, ei taha see nende põikpäisuse ja keevaverelisuse tõttu kohe üldse õnnestuda. Raamat algab ümbruskonna ja Toukola talu ajaloo kirjeldamisega. Vendade isa, kes oli tubli ja julge jahimees, oli karuga kahevõitlust pidades surma saanud. Ei möödunud palju aega, kui surm võttis ka vendade ema ning nüüd seisid nad silmitsi maailmaga, kus neil tuli ise hakkama saada
jätkamisega. Kultuuriga/pärimusega tutvuvad laiemad ringkonnad. **NB! Soovitan nende osade kohta lugeda täpsemalt siit: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm 4. Folkloori erinevast määratlemisest enne ja nüüd, mõiste muutumine ajas (T.Jaago, L.Honko, A.Dundes) Honko: Põhjalikult on muutunud suhtumine pärimuse loojasse, vajajasse ja esitajasse, on toimunud võrdsustamine. Vana folkloristika surus pärimusekandja kord kirjaoskamatu rahva, kord primitiivsete looduslaste hulka, nüüdisfolklorist on valmis uurima kasvõi professorite folkloori. Selle tulemusena on folkloor loomulik suurus igas sotsiaalses rühmas. Rühma liikmed tunnevad vähemalt ühiseid pärimusi, väärtuseid, kuigi üksteist ei pruugita tunda. Folkloor lakkab olemast kaduv suurus, mineviku pärand. Folklorist töötab kahe maailma, teadusühiskonna ja pärimusühiskonna vahel 1989. UNESCO üldkogul võeti vastu järgmised seletused: Folkloori (e
**NB! Soovitan nende osade kohta lugeda täpsemalt siit: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm 4. Folkloori erinevast määratlemisest enne ja nüüd, mõiste muutumine ajas (T.Jaago, L.Honko, A.Dundes) Honko: Põhjalikult on muutunud suhtumine pärimuse loojasse, vajajasse ja esitajasse, on toimunud võrdsustamine. Vana folkloristika surus pärimusekandja kord kirjaoskamatu rahva, kord primitiivsete looduslaste hulka, nüüdisfolklorist on valmis uurima kasvõi professorite folkloori. Selle tulemusena on folkloor loomulik suurus igas sotsiaalses rühmas. Rühma liikmed tunnevad vähemalt ühiseid pärimusi, väärtuseid, kuigi üksteist ei pruugita tunda. Folkloor lakkab olemast kaduv suurus, mineviku pärand. Folklorist töötab kahe maailma, teadusühiskonna ja pärimusühiskonna vahel 1989. UNESCO üldkogul võeti vastu järgmised seletused: Folkloori (e
annaabi.ee 
