mitmesugused huvid ja väärtushinnangud. Ühest küljest hinnatakse tuulikute poolt keskkonnahoidlikult toodetud elektrit, teisest küljest ihatakse looduskaunisse kohta elamuid ja suvilaid, kust oleks kena vaade merele. Sageli on selle vastuolu lahendajaks kinnisvaramaakler, kelle mõõdupuuks on muidugi raha. Nii eelistataksegi tuulikute asemel rannaäärseid puhkekülasid, kuid looduskeskkonda rikutakse nagunii. Sellega taandub küsimus maastiku- kui looduskompleksi hoiu asemel pigem maastiku- ja maakasutuse eelistustele. Lagedate rannaniitude ja põllumaade puhul pole tuulepargid konkurendid. Pigem tõotavad kasu, sest peale tavapärase maaharimise ja loomakasvatuse on võimalik müüa ka tuule abil toodetud energiat. Kuigi tänapäevased tuulikud on väga vaiksed, mõtlevad inimesed esimesena ikkagi müra peale. Tuuleturbiinid püstitatakse enamasti maapiirkondadesse, kus inimtekkelist müra on vähem
otsustusprotsesside koordineerimisele ning omavahelisele seostamisele, sh ka informatsiooni kogumine; osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine; teemaplaneeringute koostamine (n: väärtused maastikus, roheline võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne) Maastikuplaneerimine Maastikuplaneerimise esmaseks eesmärgiks on omavahel seostatud looduskompleksi tasakaalustatud toimimine, võttes eelduseks looduslikku kompleksi ja inimese eksisteerimiseks vajaliku. Maastikuplaneerimine toimub peamiselt paralleelselt üldise planeerimistegevusega. Maastikuplaneerimist on võimalik läbi viia ka iseseisva tegevusena koos eraldivõetava tulemusega, mida on võimalik edaspidises üldises planeerimises arvestada. Käsitleme seostatult nii linna keskkonda kui ka maapiirkondi. Väljundid:
annaabi.ee 
