Võivad tekkida krambid, kõrge palavik, kaelakangus. See ilmneb kõik järsku ning selle raskust võiks iseloomustada veel see, et enamasti ei jää inimesed seda koju põdema, vaid lähevad otsejoones erakorralise meditsiini osakonda. Levib hetkel USAs, ning nakatunud puukide levikuala on üha laienemas. STATISTIKA SÄÄSED · Sääskedega levivatest nakkushaigustest esineb praegu Eestis tulareemia. Selle nakkushaiguse teadaolevad looduskolded asuvad Põhja-Eestis, sealhulgas Pakri ja Prangli saartel. Varem on ka malaaria olnud Eestis kohalik haigus, kuid selle haiguse järjepidev epideemiaprotsess lõppes 1949. a. Alates 1960. aastatest olid malaaria ohukontingendiks Aafrikas töötanud meremehed. Sääskede poolt siirutatavaist nakkushaigustest on tuntumad malaaria, arboviirusentsefaliidid ja hemorraagilised palavikud (dengueja kollapalavik). Nende tõrje korraldamine on tähtis ülesanne
Vt. ka normaalne lokalisatsioon, aberrantne lokalisatsioon ja väärlokalisatsioon. mittetransmissiivsed looduskoldelised parasitoosid. Levivad alimentaarse nakkusena vahe-, lisa- või reservuaarperemeeste, sööda, vee või pinnase kaudu. Sellesse rühma kuuluvad näit. toksoplasmoos, trihhinelloos, ehhinokokoos, fastsioloos, dikrotsölioos, suurem osa mäletsejaliste strongülidoose, veelindude helmintoosid ning paljud teised Eestis levinud koduloomade parasitoosid. Vt. ka looduskolded, looduskoldelised haigused, looduskoldelised parasitoosid. monokseensed parasiidid (kr. monos -- üks + xenos -- võõras; parasiit) -- üheperemehelised nugilised. Arenemistsüklis on ainult üks peremees. Arenemine kulgeb peremeeste vahetuseta. Vt. ka parasiitide liigitelu. morfoloogiline adaptatsioon (kr. morphe -- vorm + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon). Parasiitide kehaehituse kohastumine nugieluviisile. Jagatakse regressiivseks arenguks ja progressiivseks arenguks.