huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskkond,õiguslik keskkond. Sisaldab kõiki ettevõttega otseselt mitte seotud institutsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte võimet saavutada oma eesmärke. Looduskkeskkonna ja ettevõtluskeskkonna seos: Looduskeskkond mõjutab väga palju ettevõtluskeskkonda. Näiteks maastiku, tooraine kaudu.Ettevõtlus võib ka looduskeskkonda kahjustada ebasobiva tehnoloogia kasutamise kaudu(õhu saastumine, liigne müra, vibratsioon) Majanduskeskkonna olulisemad komponendid: Majanduskeskkond on majanduslike tegurite kogum, mis mõjutab ühiskonnale ja selle liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmist,jaotamist,vahetamist ning tarbimist.
Teadmise kasv Keskkonnateadlukkuse pidev kasv Negatiivsed tendentsid: Greenwashing, tarbimiskultuur Rahvusvahelise koostöö kasv Rio de Janero konverents 1992 Agenda 21 ja säästev areng Keskkonnapoliitika seostamine tesite poliitikavaldkondadega Keskkonnafilosoofia ja eetika: Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga Keskkonnaeetika Keskkonnaesteetika Keskkonnateoloogia Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskkeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne. Hinnangud, mida antakse nende erialade raames. 4 Keskkonnaeetika küsimused: Kas tuleks jätkata metsade lageraiega tarbimise nimel? Kas peaks jätkama fossilkütuseid kasutavaid sõidukeid, kui on olemas nende kasutamist vältiv tehnika?
kooskõlas mererannaga. Valitsevaks on saamas majanduslik heaolu ja sellest tingitud üha laienev rannikualade hõlvamine. Rannakeskkond kui dünaamiline piir kahe looduskeskkonna piirimail vajab meie igapäevase tegevuse huvides tõsist teaduslikku lähenemist. Nii suudame säilitada rannakeskkonna looduslikke, esteetilisi ja majanduslikke hüvesid ka pikemas perspektiivis. Mererand on tähtsaim looduslik piir, mis eraldab maismaad ja merd, piir kahe võimsa looduskkeskkonna vahel. Rannikualad on inimeste elupaikadeks, ning lemmik puhke-aladeks olnud aastatuhandeid. Teadaolevad vanimad inimasustused asulad paiknesid reeglipäraselt veekogude ääres, kas jõgede, järvede kallastel või mererannikul. See oli loomulik, kuna veekogust sai eluks vajalikku vett, toitu ja veekogu oli hea ja valmis ühendustee. · INIMENE OLI KOHANENUD KESKKONNA MUUTUSTEGA EGA ÜRITANUD NEID OMA KASUKS PÖÖRATA. ELATI HARMOONILISES KOOSELUS RANNIKUKESKKONNAGA
annaabi.ee 
