Euroopas Prantsusmaal (Stendhal). Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Stendhal, Balzac, Dickens, Tolstoi, Dostojevski b) Eesti kirjanduses Tammsaare, Vilde ROMANTISM kirjandusvool, mis vastandus klassitsismi reeglitele ja rangele mõistuspärasusele. Taotles isiku- ja loominguvabadust, väärtustas rahvaluulet, loodust, tundeid. Romantilised tegelased eraklikud, salapärased, julged, õilsad, rüütellikud mehed, ilusad, saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses Peterson, Kreutzwald RAHVALUULE sõnalooming, mille tunnuseks on a) Suuline looming b) Traditsioonilisus c) Kollektiivsus d) Varieeruvus e) Anonüümsus
rohkelt ruumi jätvad illustratsioonid. “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ei ole tavaline ilukirjanduslik teos selle kõige kitsamas mõistes. Tegemist on novellikoguga, täpsemalt koosneb raamat 28 lühinovellist, mis tunduvad esmapilgul omavahelist seost mitte omavat, kuid lähemal lugemisel võib leida mitmeid ühtseid motiive ja keskseid teemasid. Nagu raamatu pealkirigi vihjab, võiks tegemist olla läbinisti loodusest pajatava raamatuga, kuid kuigi looduskirjeldustel on raamatus üpris suur osakaal, siis on nende roll konteksti loomisel veidi laialdasem. Loodus ja loodusnähtused on päris mitme narratiivi loomisel sageli oluliseks edasiviivaks jõuks ja ootamatute pöörete põhjustajaks. Näiteks esineb raamatus isikustamist Emand Looduse näol, kes päris oma elu elab ning inimeste ignorantsuse tõttu nende igapäevarutiini pea peale pöörab. Nii näiteks põhjustab ta novellis “Tiit Aaviksoo kolm elu” peategelase haigestumise
kirjanduse ning muude perioodiliste väljaannetega. Piiri tõmbamine toonaste õpikute ja laiemalt rahvavalgustuslike lugemisraamatute vahe- le ei ole ilmselt üheselt võimalik ega isegi otstarbekas. Sama raamat võis korraga täita mitut funktsiooni, olla ühtaegu nii teatmeteoseks, õppe- vahendiks kui lihtsalt põnevaks lugemiseks. Siinkohal peatugem vaid mõnedel esinduslikumatel varase kooli- ja teatmekirjanduse näidetel, milles looduskirjeldustel on oluline osa. Jakobsoni 1867. aastal ilmunud "Kooli Lugemise raamatu" esimesest osast kujunes 19. sajandi teisel poolel üks populaarsemaid eestikeelseid raamatuid; teosest ilmus kokku viisteist trükki (viimane neist 1906. aas- tal). Õpiku esituslaadi iseloomustades on tõdetud: "Mõned looduskirjel- dused tõusevad tõelise ilukirjanduse tasemele" (Jansen, Põldmäe 1968: 55). Õpikutekstile, mis kujutab endast tarbeteksti info edastamiseks, ei
annaabi.ee 
