lahendamine. 5 · Palju on terava mõistuse motiivi targem võidab, targem/nutikam paneb üleloomulikud jõud liikuma. · Reeglina lõppevad need muinasjutud õnnelikult, hästi; lisandub kasusaamise moment. · 20. sajandi algusaastatest hakkas Eestis arenema stiliseeritud muinasjutt: Ansomardi (P. A. Pitka pseudonüüm) looduskirjelduse stiilis; Juhan Jaik atmosfääri, miljöö kujutamise stiliseering. · Eestis hakati kunstmuinasjuttu viljelema u 1920, kui ilmus Oskar Lutsu ,,Nukitsamees". Kunstmuinasjutt on muinasjutt, millel olemas autor; tegemist on muinasjutu kirjandusliku imiteerimisega. · 1970ndate aastate eesti kunstmuinasjuttude tippteosed on Eno Raua ,,Naksitrallid" ja Aino Perviku ,,Kunksmoor". Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste
Aafrikat. Kaug-Idas, Kagu-Aasias ja Indias elutseb vähimate mõõtmetega A. a. bengalensis Gm., Jaapani saartel aga A. a. japonicus Bp. Jäälinnu alamliike võrreldes ilmneb selgesti Bergmani reegel: jahedamas kliimas elutsevate taksonite mõõtmed on suuremad kui soojemate alade omadel, samuti Alleni juhis: põhja pool levinud linnud on tumedama sulestikuga. Esimesena on jäälindu Liivimaal maininud Jakob Benjamin Fischer (1791) oma Liivimaa looduskirjelduse neljandas osas: tegu on siin jõgede ääres elutseva ja sügiseti lahkuva liigiga [4]. Lõunapoolsemates Balti provintsides paistab jäälind juba varem tuntud olevat nii on teda sealsete lindude seas oma joonistel kujutanud cand. Weber. Ernst Wilhelm von Drümpelmann (1811), kes mainib teda Liivimaal suurte ja väikeste vooluvete kallastel elutseva, aprilli algusest oktoobri lõpuni kohal viibiva rändlinnuna [3].
kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja vormistamine. Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid, nt imemuinasjutu, tõsielu- II kooliastme või fantaasiajutu, hiiu- või koondõpitulemused vägilasmuistendi, mälestusloo, 6. klassi lõpetaja: kirjandusliku tegelase või on lugenud eakohast erianrilist looduskirjelduse, vanasõna(de) väärtkirjandust, kujundab selle või kõnekäändude põhjal kaudu oma kõlbelisi jutukese, ette antud riimide tõekspidamisi ja arendab põhjal või iseseisvalt luuletuse, lugejaoskusi; teose või kujuteldava tegelase väärtustab kirjandust kui oma päevikulehekülje, loo rahvuskultuuri olulist osa ja eri sündmustiku edasiarenduse, rahvaste kultuuri tutvustajat;
annaabi.ee 
