Koostanud ja toimetanud ,,Eesti Punast Raamatut" (1998). Aastatel 1991- 2000 oli Lilleleht Eesti Orintoloogiaühingu liige ja 1999. aastast auliige. 1985. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige. Lilleleht on 1991. aastal asutatud Eestimaa Looduse Fondi asutajaid. 1994. aastast kuulub ta Rahvusvahelisse Orintoloogiakomiteesse. [http://et.wikipedia. org/wiki/Vilju_Lilleleht] (30.03.08) Johannes Piiper (12. aprill 1882-5. oktoober 1973) Eesti zooloog ja looduskirjanik. Lõpetas 1913 Peterburi ülikooli. Töötas 1913-1919 Tallinna koolides looduslooõpetajana ja 1919-1959 TRÜ-s õppejõuna. Ta oli 1924. aastast selgroogsete zoloogia erakorraline professor ja aastast 1927 korraline professor. Uurimusi embrüoloogia, morfoloogia, orintoloogia ja looduskaitse alalt. Piiper valdas 13 keelt ja tõlkinud ning kirjutanud õpikuid. 1922-1923 oli Tartu Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1923-29 esimees. Aastast 1956 Eest Loodusuurijate Seltsi auliige. Ta oli
isiklike kogemuste valda. Keskkonnaalase teadlikkuse tõusu võib eesti looduskirjanduses tähel- dada 1970. aastaist alates. Selle kandepind ühiskonnas oli kindlasti laiem: samal ajal hakati koostama "Eesti punast raamatut", kõnelema ökoloogilisest kasvatusest jm. Kuuekümnendate aastate lõpul tõlgiti eesti keelde Rachel Carsoni teos "Hääletu kevad" (1968), mis andis tõuke ka siinsele keskkonnakirjandusele. Iseäranis selgesti avaldub Carsoni teose mõju looduskirjanik Osvald Toominga kirjutistes. Kogumikus "Puude taga on mets" (Tooming 1975) vahelduvad lühijutud metsamees- test ja metsaelanikest mõtisklustega inimese ja looduse suhete üle. Autor küsib, mil määral on inimesel õigust loodust ümber kujundada; mis saab loodusest, kui järjepanu soodustada teatud loomaliikide arengut teiste arvel, maalib visiooni biosfääri ähvardavatest ohtudest, uskudes samas ometigi inimese mõistusesse ja eetilisusesse nende kõrvaldamisel. Too-
annaabi.ee 
