kohavalitsejana, peremehena või kosmoselaeva Maa kaptenina. Sellele mõtlemisviisile leidub parelleel Piiblist inimene pandi maad harima ja kaitsma: ,,Ja Jehhoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma" (1Mo2:15). Austraaliast pärit filosoof John Passmore näeb meie kristlikus taustas valitsevale suhtumisele lisaks ka looduse kaitsmise ja koostöö algeid: inimene vastutab lisaks teistele inimestele ka looduse eest (Passmore 1980:39-40). Inim- ja looduskeskse eetika üks oluline erinevus on käsitlus looduse väärtustest. Inimkeskses käsitluses seonduvad kõik väärtused ühel või teisel moel inimesega. Põhiküsimus on selles, kas loodusel võib olla iseseisvat, inimesest sõltumatut väärtust. Nortoni arvates tekitavad looduskaitse ja loodusest saadud paremaid väärtustamisi ja rikkalikuma elu kui loodust hävitav tegevus. See väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest
sajandil. 20. sajandi alguses. Võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed,astangud,allikad,kosed, koopad). Looduskaitse mõiste Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Üks võimalus määratleda keskkonnakaitset ja looduskaitset on võtta aluseks suhtumine loodusesse: kas on tegu inim- või looduskeskse suhtega. Keskkonnakaitse võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Kaasajal on enamasti tervik keskkonnakaitse ja selle osa looduskaitse klassikalises mõttes. Ökoloogialeksikon - looduskaitse