kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Maavärina epitsenter asus India ookeanis ning maavärina tugevuseks oli 9,1 magnituudi. Selle tulemusena tekkis vägagi võimas tsunami, mis tabas kõige tugevamini Sri Lankat, Indiat ja Taid. Tsunami lained olid umbes 30 meetrit kõrged ning need ulatusid kuni Aafrikani välja. Selle maavärina tõttu hukkus üle 230 000 inimese ning seda loetakse kõige ohvriterikkamaks looduskatastroofiks. 2005. aasta suurim maavärin toimus Kashmirris, Pakistanis. Selle maavärina tõttu hukkus üle 100 000 inimese ja umbes 138 000 inimest sai vigastada. Lisaks veel 3,5 miljonit inimest pidid oma elamiskohta vahetama, kuna nende kodud hävisid maavärina tõttu. Maavärina tugevuseks oli 7,6 magnituudi ning kahjude ja probleemide lahendamiseks kulutati 5,4 billionit USA dollarit. 2006. aasta mais leidis aset 6,2 magnituudine maavärin Javas, Indoneesias. Lisaks oli veel
-ndate aastate alguses, puudutades eelkõige Poolat ja Venemaa sisekubermange. Lisaks katkule olid surmatoovateks nakkushaigusteks rõuged, düsenteeria ja tüüfus. Rõugete vastu alustati 18. saj. teisel poolel kaitsepookimisi, mis oluliselt pidurdas selle surmatoovaima nakkushaiguse levikut. Ohvriterohkemad loodusõnnetusteks varauusaja Euroopas olid üleujutused. Eriti laastavad olid need Põhjamere rannikualal, tuues kaasa kümneid tuhandeid ohvreid. Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses
annaabi.ee 
