3. Loodusliku mitmekesisuse ja - alade säilitamine. Indikaatorid: traditsiooniliste maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, kaitse- ja Natura-alade osakaal Eesti territooriumist, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal; investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse. Kaasnevad ohud: 1. Võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja looduskasutusest. 2. Seoses toetust vääriva tendentsiga suurendada taastuvatel loodusressurssidel põhineva toodetava energia osakaalu suureneb samas surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Soovitakse saavutada: Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine. Ristkasutust võimaldavad loodusvarade riiklikud registrid ja korrastatud vastav statistika. Läänemere regiooni keskkonnaseisundi säilitamise ja parandamise meetmete rakendamises.
· Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets. · Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud, soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud. · Suuremate maastikuüksustena saab eristada madalikke ja nõgusid, lavamaid ja kõrgustikke. · Inimmõju avaldab maastikele maaviljelusi, ehitustegevuse, maavarade kaevandamise kaudu. Eesti keskkonna loodusliku tasakaalu säilitamiseks on looduskasutusest üha rohkem reguleeritud lubade ja maksuga. · Ligi 15% meie territooriumist on looduskaitse all. Teiste kaitsealade seas on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Karula, Metsasalu. · Eestis on väikse rahvaarviga riik, maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal(1.01.2005. aastal 1 347 000 inimesest) · Riigi vanuselist ja soolisust kooseisu saab väljendada diagrammi abil, mida nimetatakse rahvastikupüramiidiks.
annaabi.ee 
