Koostöö esimene etapp (DANCEE ref nr 124/009-0049) keskendus konventsiooni kahele esimesele sambale: juurdepääs kesk- konnateabele ning keskkonna-alaste ostsute tegemisele. Käesolev projekt (DANCEE ref nr 129-0134) keskendus keskkonnaasjades õigusemõistmisele juurdepääsu tagamisele./.../ Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. Konventsioon jõustus sama aasta 30. Oktoobril." [3] Eesti Keskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud keskkonnakaitse ja looduskasutusele ja selle tasakaalustatud arengu tagamisele ehk ministeerium tagab loodusvarade kasutamise, taastootmise ja arvestamise, korraldamise, kiirguskaitse, keskkonnajärelvalve, looduse- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamise. Ministeerium tegutseb põhimääruse alusel ja täidab seadusest tulenevaid ülesandeid. Arengukava juhindub Eesti säästva arengu riiklukust strateegiast.[4] Århusi konventsioon näitas ja andis kõigile õiguse, et me kõik üheskoos vastutame puhta,
73 Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing 25 tehnika ja teaduse tähtsusest lähitulevikus, ning ajakirja Noorus peatoimetaja Vello Pilt, kes rääkis kogemuste põhjal arenguriikide probleemidest.74 Järgnevate kuude jooksul korraldati linlastele ka teisi konverentse. Teiste seas olid enim pilkupüüdvad nii konverents ,,Looduskasutus ei talu hoolimatust", milles pöörati tähelepanu looduskasutusele Võru linnas ning arutati võimalikku maastikuhooldust ja inimestele tervislikuma linnamiljöö loomise võimalustest75 kui ka konverents ,,Koolimõtetega", kus ENSV haridusministri asetäitja Kalju Luts ning akadeemik Heino Liimets pöörasid tähelepanu haridusele Võru linnas.76 Ajaleht Töörahva Elu avaldas juubelipidustuste üritustesarjas mitmeid Võru linnaga seotud ajalukku vaatavaid artikleid. Nii toodi artiklis ,,Tamula asula - kauge eelkäija" välja