· veereostus lisakulu · õhusaaste lisakulu · töötus palgatasemest madalam tööjõukulu · elekter hindamisel lähtutakse sotsiaalsest piirkulust. 46. Kuidas saab transpordivaldkonna tasuvusanalüüsis hinnata tarbija hinnavaru? 47. Miks ja millal Eestis hakati koguma keskkonnaandmeid ning miks ja millal laiendati andmete nimekirja? 1935. aasta detsembris jõustus Eesti esimene looduskaitseseadus. Selle alusel hakati pidama looduskaitseregistrit, millesse kanti käsikirjaliselt musta tindiga kõik maa-alad, põlispuud, rändrahnud, 25 taimed ja muud objektid kaitse alla võtmise järjekorras. Looduskaitseregistri pidamise eesmärgiks oli registri objekti puudutava teabe kogumine, korrastamine ja säilitamine kaitse korraldamiseks. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel jätkati looduskaitseregistri pidamist. Uusi võimalusi
Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani. 1910. aastat peetakse Eesti looduskaitse ametlikuks alguseks, kui loodi Vaika saarel Baltimaade esimene kaitseala. 1935. aasta detsembris jõustus Eesti esimene looduskaitseseadus. Looduskaitse korraldamine selle seadusega sai Riigiparkide Valitsuse ülesandeks. Selle alusel hakati pidama looduskaitseregistrit, millesse kanti käsikirjaliselt musta tindiga kõik maa-alad, põlispuud, rändrahnud, taimed ja muud objektid kaitse alla võtmise järjekorras. Looduskaitseseadusega sätestatud loodusregistri pidamise kohustust võib pidada Eesti keskkonnainfo kogumise alguseks riiklikul tasandil. Looduskaitseregistri pidamise eesmärgiks oli registri objekti puudutava teabe kogumine, korrastamine ja säilitamine kaitse korraldamiseks.
annaabi.ee 
