Tema suur keha töödeldi ümber rasvaks, liha kasutati toiduks, kiused kuulusid korsettide, harjade jm. Valmistamiseks. Enne vaalapüügi alustamist lõunameredel elas seal umbes 250000 sinivaala. Praeguseks on järel vaid mõnisada. Alates 1986.aastast on sinivaalade küttimine keelatud, kuid sellele vaatamata on see kõigi aegade maailma suurim loom ikkagi hävimisohus, sest esineb ikkagi salaküttimist ja järjest suuremaid mõõtmeid võtab merereostus. Vaalast on saanud kogu looduskaitseliikumise sümbol. (Ookeanide atlas 2002 lk.12-36) Joon.4. Inimese, elevandi ja sinivaala suuruse võrdlus Inimene pikkus 1,8 m , kaal 80 kg. Elevant kõrgus 3,6 m , kaal 5-6 tonni. Sinivaal pikkus 33 m , kaal 120-150 tonni. (Loomariigis 2002 Vaalad) Lõppsõna Sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni jooksul on elusloodus allunud erinevatel aegadel väga erinevatele tingimustele
põletavaks (ja taasühendavaks :s) reterritalisatsiooniks. Tuumaenergiast sai üleilmastumise peamiseid allikaid nii oma negatiivse kui positiivse kuvandi läbi. Negatiiv avaldus peamiselt memeetiliselt, luues külma sõja mõlemale osapoolele vajaliku ideoloogilise baasi suurte narratiivide konstrueerimiseks anarhistlike ilmingute represseerimiseks ja ühiskondlike ressursside mobiliseerimiseks läbi hirmu tuumasõja ees ning tõstes samas ka rahvusvahelise rahu- ja looduskaitseliikumise mõjuvõimu. Samuti lõi MAD (Mutually Assured Destruction ehk Vastastikku Kindlustatud Häving) antagonistlike blokkide omavahelisse opositsiooni teatava kuklasse hingava puhvertsooni, mis suutis lokaalsete konfliktide paisumist III maailmasõjaks mitmel puhul ära hoida. Ülekeev energia suunati positiivi. Purustusjõu meeletu areng tingis potentsiaalse konflikti ajalise kestvuse lühenemise aastatelt ja kuudelt päevade ja tundideni ja sekunditeni
1970. aastaks tähtsamad tööstusharud: masina- ja metallitööstus (33%), kergetööstus (25%) ja toiduainetetööstus (13%). 1988. aastal esikolmikus olid toiduainetetööstus, masina- ja metallitööstus ja keemiatööstus. 1970.-1980. aastail päärdati rõhku energeetika- ja keemiatööstusele. Leedus toodeti 700 000 tonni mineraalväetist. Energeetia ja kütusetööstus põhinesid naftal, gaasil ja kivisöel. Kõik see viis Leedu ökokatastroofi äärele ja vallandas looduskaitseliikumise. Kollaboratsionalism ja rahvuskommunistid- 1950. aastatel leedulaste osakaal kommunistlikus parteis oli 1/4. Leedulaste osakaal parteis hakkas jõudsalt kasvama 1950ndatel aastatel (perestroika ajaks 70%). LKP eesotsas seisis kuni 1974. aastani A. Snieckus - Truu Kremlile. Rahvusliku opositsiooni armutu mahasuruja. Edukalt sovetiseeris Leedut. Leedulaste suurem komparteistumine nõukogude ajal on andnud alust spekulatsioonideks - Rahvuskommunistid suudavad edukamalt kaasa aidata
annaabi.ee 
