Võimsate, kuni 200- aastaste männipuistude puude kõrgus ulatub üle 40 meetri. Madalad pole ka kuusikud - rekordpuu kõrguseks on mõõdetud 45 meetrit. Aegade jooksul on Järvselja metsadesse istutatud palju võõrpuuliike, nii võime kohata kuriili lehist, siberi ja palsaminulgu, alpi seedermändi, musta kuuske, mandzuuria pähklipuud, kuradipuud, vahtralehikut, amuuri korgipuud, idajugapuud, ameerika pärna. 1968. aastal rajati võõrpuuliikide kollektsioon arboreetum. Looduskaitsekvartal annab külastajale hea ettekujutuse kunagistest põlismetsadest - saab näha, milline on mets, kui tema arengut ei sega inimene: põlispuude tüved on sammaldunud, okstelt ripub samblikku, mahakukkunud puud on samblavaibaga kattunud ning kõdunevad. 7 Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Järvselja looduskaitsealal laialehine nestik,
õigeusklikud. Saare eestlaste keelt on mõjutanud küll vene keel, aga see liigitub siiski võro keeleks (Kalla, 2008). Saare 7,5 hektarist pinda katab suuremas osas võsaga kaetud märg soo, mis mitmes kohas ei ole meetritki Peipsi veetasemest kõrgem ning tänu millele loovutab saar jätkuvalt oma maismaad järvele (Piirissaare vald, 2010) KAITSEALAD Looduskaite all on rohkem kui 30% madalikust. Lisaks Emajõe-Suursoo kaitsealale on loodud veel Järvselja looduskaitsekvartal ja maastikukaitsealad, milleks on Meelva MKA, Tonja-Värska ja Piirissaare MKA. Allpool annan Emajõe-Suursoo ja Järvselja looduskaitsealast lühikese ülevaate. Emajõe-Suursoo kaitseala 1981. aastal kaitsealaks kinnitatud Emajõe-Suursoo kaitseala hõlmab suurema osa Emajõe suudmeala deltasoostikust. Sellele järgnes ka ,,Sooalade kaitse korraldamise eeskiri", kus sätestati iseloomulike soomaastike kaitse ja säilitamine. Kaitseala eesmärgiks on jõe
annaabi.ee 
