minu praegu õpitavate ja eesolevate ainetega. Paljud ained nagu näiteks ökoloogia, jäätmekäitlus, veemajandus, keskkonnakeemia-ja ökonoomika on mul juba läbitud. Siiski leidsin palju huvipakkuvaid õppeaineid, mille olemus kattub Tallinna Ülikoolis pakutavatega. Sügissemestril loetav loomastiku ja taimestiku korraldus ja kaitse põhisisu erineb vähesel määral keskkonnakorralduse valikainetes pakutavast looduskaitsebioloogiast. Meteroloogia ja klimatoloogia kursuseprogramm Granada Ülikoolis on praktilisema käsitlusega, kui Tallinna Ülikooli oma, seega oleks huvitav näha kuidas antud ainet seal õpetatakse. Keskkonnakorralduse kohustuslikes ainetes olev keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit asendub välisülikoolis keskkonnamõjuhindamise ainega. Kuna kõik keskkonnateaduse eriala ained on minu õppekavaga ühilduvad, ei tohiks sobivate ainete leidmine ja ülekandmine
perioodi jooksul püsima. Minimaalne elujõuline populatsioon isoleeritud vähim suurus, mille juures populatsioon teatud aja jooksul tõenäoliselt säilib, vaatamata ettenähtavas ulatuses toimivale geneetilisele, demograafilisele ja keskkonna stohhastilisusele ning looduskatastroofidele. Minimaalne sobiva elupaiga suurus sobiva elupaiga väikseim suurus, mis tagab minimaalse elujõulise populatsiooni säilimise. Väljasuremiskünnis - mõiste looduskaitsebioloogiast, millega seletatakse liigi, populatsiooni või metapopulatsiooni sellist arvukust, mille juures tõenäoliselt arvukus järsult langeb. Väljasuremiskünnisele jõutakse nt populatsiooni oluliselt mõjutava ökoloogilise teguri muutumisel, nt elupaikade kadumine. Kordamisküsimused: Millised tegurid ohustavad väikesi populatsioone? Väikestel populatsioonidel on kalduvus kiiresti kahaneda peamiselt kolmel põhjusel: 1