Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud, suuremad lahed on Sutu, Kase ja Kasti lahed, suurim poolsaar on Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub Laidevahe looduskaitseala piirides valla idapiiril. Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning Kaali maastikukaitseala, mis hõlmab endas Kaali meteoriidikraatrite välja, kus on lisaks peakraatrile veel vähemalt 8 väiksemat kraatrit, mida kutsutakse kuivjärvedeks. Kaali kraatrid võeti kaitse alla juba 1938. Aastal. Salaveres asub kaitse all olev Salavere karstiala. Lisaks
Rauarikas vesi rikub pesu, tehnikat kahhelkivi, emaili ja sanitaartehnilisi seadmeid. Samuti kahjustab roostene vesi inimese tervist. (http://www.ecomos.ee/content/est/119/) 4.Looduskaitse Haanja vallas Haanja valla territooriumist on kaitse all kokku 8938 ha, mis moodustab valla üldpindalast 52,4 %. Suurimaks kaitsealaks on Haanja looduspark (8805 ha). Haanja Looduspargi koosseisu kuuluvad Suur Munamägi, Vällamäe ürgmets, Kütiorg ja Rõuge ürgorg. Haanja Looduspargis kasvab mitu looduskaitsealust põlispuud, nt. Sinisilla tamm, Klaasi tamm, Rõuge tammed ja Haki männid, seal on vanu mõisaparke ja kultuuriloolisi objekte (sh. Ruusmäe kastellmõis ja park, Küti Mäeveski, Rõuge kirik, Viitina mõis ja park ning Uue-Saaluse park). Vällamäel kasvab inimtegevusest vähe mõjutatud ürgmets, 120 aasta vanune sinilillekuusik. Loomadest esineb Haanja vallas enim närilisi ja siile. Väike-Palkna maastikukaitseala (24.8 ha) on moodustatud Väike-Palkna järve ja selle kaldal
annaabi.ee 
