Järgnevalt on vaadatud kinnisvarale omaseid riske andmaks ülevaadet just seda varaklassi mõjutavate riskide tunnustest. Kinnisvaraga seonduvad riskid võib jagada oma olemuse põhjal süstemaatilisteks ja mittesüstemaatilisteks. Süstemaatiline risk on juhusliku iseloomuga ning ei ole täielikult mõõdetav ja kontrollitav. Üsnagi suure tõenäosusega toob staatiline risk peaaegu alati kaasa rahalise või varalise kahju. Süstemaatiliseks riskiks loetakse näiteks looduskahjustused ning sellist riskitüüpi on võimalik maandada mitmete kindlustustoodete abil. Mittesüstemaatiline risk on raskemini ette ennustatav ja riski maandamiseks kasutatavad meetmed ei ole nii standardiseeritud kui süstemaatilise riski puhul. Mittesüstemaatiline risk on spekulatiivse iseloomuga, see võib tuua nii kasu kui kahju, kuna on seotud üldise ärikeskkonna ja kinnisvaraturu muutustega, nagu näiteks
Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaamet on teinud suuri jõupingutusi õuesõppe võimaluste loomiseks ja edendamiseks, et õpilased kogeksid elavat loodust. Viimase 10-15 aasta jooksul avaldatud rohkesti trükiseid, õppematerjale ja programme metsakoosluste kohta. Hariduskampaaniad võidavad üha enam tähelepanu ning toovad kokku igal aastal üha rohkem osavõtjaid. Siiski on rahva üldine teadlikkus suhteliselt piiratud, mida tõendavad rohked inimtekkelised looduskahjustused. Riiklik keskkonnahariduse arengukava (valminud 2009. aastal) on ette näinud üleriigilise loodushariduskeskuste võrgustiku arendamise Euroopa Liidu toetusel. Olemasolevad loodushariduskeskused kaasatakse sellesse võrgustikku. Probleemid ja arenguväljavaated Praegused metsakaitsealad katavad 45-60% põlismetsade elurikkuse kaitse teoreetilisest vajadusest kogu Eestis (7). Suurimad esinduslikkuse vajakud on salumetsade (üle 20 000 ha) ja laanemetsade (umbes 19
annaabi.ee 
