· Egiptus 3000 a eKr · India u 2400 eKr · Kreeta u 2000 eKr · Hiina u 1700 eKr · KeskAmeerika ja Peruu MUISTNE EGIPTUS. Egiptuses tekkis tsivilisatsioon · Niilus ( viljakas muld, korrapärased üleujutused ) · Soe kliima · Kaubavahetuseks oli hea asupaik ja võimalused · Kodustati esimesed loomad Niiluse mõju Egiptusele · Viljakas muld · Kaubatee · Loodusjumalate kummardamine Looduslike olude mõju tsivilisatsioonile · Välisriigid ei mõjutanud kultuuri · Sõdasid oli vähem Ühtse riigi tekkimine · Põlluharimise algus u 5000 eKr · Väikeriigid koondavad Ülem ja AlamEgiptuse ühtseteks riikideks · U 3000 a eKr MENES liidab riigid · Hieroglüüfkiri + vask VANA RIIK (u 26502130 a eKr) · Sisemine ühtsus, iseleeritus · Vaarao jumalikustamine · Püramiidid
väiketalunikele lähemale kui kauged taevased jumalad, keda kummardasid rikkad ja võimsad Roomas. Itaalia talupojad suhtusid sellesse jumalsse väga isiklikult, ta oli nende valvur ja karjane, sest kariloomad ja põllusaadused oli nende ainus rikkus. Võib-olla kummardati teda kauem kui võimsaid rivaale Kapitooliumil: veel keisrite ajastul mainitakse teda koos Fortuna ja genius'ega ning tema kujusid ja altareid võis ajapikku hakata kohtama ka Rooma aedades ja parkides. Silvanus kuulub loodusjumalate hulka, keda pole asjatult võrreldud kristlike pühakutega vähemalt vaesem elanikkond tundis temaga erilist seotust. FAUNUS Loodusjumalate hulka kuulub ka Faunus, keda sageli aetakse segamini Silvanusega. Nagu viimanegi, on ka Faunus karja ja karjuste kaitsja. See metsavana näeb välja nagu Paan alasti, sokujalgadega ja sarved laubal -, kuigi ehk pisut metsikum. Faunuselt pärinevad saladuslikud hääled, mida looduses võib kuulda. Neid hääli peeti enneteks
aiakunstile. Hiina aiad lõid eelduse maastikulise pargikujunduse arengule Euroopas 18. saj kesk- ja lõpuosas, kus loodi nn inglise-hiina stiil (järgmise loengu üks teemadest). JAAPANI AIAD JAAPANI FILOSOOFILINE TAUST LÜHIDALT Jaapani asend kaugel saartel tingis selle, et tihedam suhtlemine mandriga tekkis alles 3. saj e.Kr. Selle ajani valitses seal Jaapani rahvususundiks peetud sintoism, mille aluseks on animism ja polüteism (=mitme jumala kummardamine), surnud hingede ja loodusjumalate austamine. Kummardati kõike looduslikku. Sinto tähendab tõlkes jumala teed, laiemas mõttes oli see elufilosoofia (uskumused, tavad). Jumalaid ja vaime nimetati "kamideks", kamidena austatakse ka keisrite ja esivanemate hingi. Jumalateks peetakse isegi loodusnähtusi. Kokku arvatakse olevat 80 miljonit jumalat, kõik nad tegutsevad omavahel koostöös ning kogu maailma areng on nende tegevuse vili. Inimesed ja kogu maailm on pärit jumalatest ning nad on oma põhiolemuselt head
annaabi.ee 
