Rõuge energiarada on varustatud infotahvlitega, lähtub Rõuge Ööbikuorust. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Vastavalt Euroopa Liidu LIFE- Nature projekti ,,Harivesilike kaitsmine Ida-Baltikumis" kirjeldusele, esineb Haanja looduspargi territooriumil 80% kogu Eesti alale jäävast harivesiliku populatsioonist. Sellesse projekti kuulub ühe alana ka Haanja looduspark. Haanja looduspark kuulub Natura 2000 võrgustikku olles nii linnu- kui loodushoiuala. Euroopa Liidus ohustatud linnuliikidest esineb Haanja looduspargis 36 liiki. Corine biotoobid: Haanja Looduspark on üks 212 alast Eestis, mis on looduskaitseliselt väärtuslik kogu Euroopas. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? 2005-2010 Haanja looduspargi kaitsetegevuse korraldamine põhineb Eesti kaitsealade kaitsekorralduse üldisel eesmärgil, mis on määratletud kui looduse mitmekesisuse kaitse säästva looduskasutuse abil
endeemsed või elupaiga eripära tõttu erilist tähelepanu vajavad liigid. Loodusdirektiivi I lisas on välja toodud EL territooriumil asuvad ohustatud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb moodustada loodusalad. EL-i tähtsusega liigid on kaitsemeetmetest lähtuvalt jagatud kolme rühma ning need liigirühmad on loetletud loodusdirektiivi kolmes lisas (Anon. 1992): II lisas toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda kaitsealad loodushoiuala IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust omavad liigid. Mõned II lisas loetletud liikidest on tähistatud tärniga (*). Need on esmatähtsad liigid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust. Läänemeres võib neist liikidest hea õnne korral kohata atlandi tuura (Acipenser sturio) (Anon. 1992). Linnudirektiiv seab kohustuseks moodustada spetsiaalsed linnualad, mis kaitseks üle- euroopaliselt ohustatud liike ning samuti ka rändlinde
elupaikade kaitseks määratud loodushoiualad. NATURA 2000 võrgustiku eesmärgiks on elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine või taastamine loodusliku levikuala piires. Loodushoiualade moodustamine toimub kolmes etapis ja need kinnitab Euroopa Komisjon. I etapp: riiklike nimekirjade koostamine. II etapp: ühenduse tähtsusega alade määramine. III etapp: loodushoiualade määramine. Raskused seoses Natura 2000 võrgustiku loomisega: 1. Iga ettepandava loodushoiuala kohta tuleb täita mahukas andmebaas. 41 2. Iga ala kohta tuleb Brüsselisse saata korralik kaart nii digitaalsel kui ka trükitud kujul. 3. Enne ala nimekirja arvamist ja ala kaadri ametlikku kinnitamist tuleb saavutada maaomanikuga kokkulepe ala kaitse korraldamiseks. 42
annaabi.ee 
