püsirepertuaari. Anna Haava avaldas ka vähesel määral proosapalu. Ta tõlkis rohkesti klassikateoseid ning isegi kreeka mütoloogiat. Elatist teenis ta hilise eani peamiselt tõlketööga. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseks ostmine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Kodus kujunesid välja Anna Haava põhijooned, millega ta edasisse ellu suhtus. Lapsepõlve keskkond jättis Haavale suuri looduselamusi, mille jälgi on näha Haava lüürika loodushingestuses. Igapäevase elu kõrval tekitasid ilusa ning idüllilise ettekujutluse ja mõttepildi nt isa viiulimäng, Jakobsoni luuletused ja „Kalevipoja“ ettelugemine. Samuti arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes. Isalt sai ta ka esimese tõuke rahvusliku rõhumise eitamiseks. Koos arenenud ilumeele ja erksa õiglustundega võttis luuletaja rahvaliku huumori, rahvakeele ja pärimuste kujul kodust kaasa rikka poeetilise ning kirjandusliku ainestiku varu.
rahakogumine. Ikka selgemini avaldus talus rahaliste suhete mõju. Lõpuks langes Joosep oma lihtsameelsuse ja petturist õemehe ohvriks, kelle kätte ta usaldas taluostu rahad ja ostulepinguvormistamise. Pettur laskis talu kirjutada oma nimele ja nii kaotas luuletaja isa õiguse perekonna põlisele kodule. Isakodus kujunesid välja Anna Haava elusuhtumise põhijooned. Lapsepõlveümbrus on Haavale andnud ülevoolavalt suuri looduselamusi, mille jäljed nähtuvad Haava lüürika romantilises loodushingestuses. Isa viiulimäng,luuletused C. R. Jakobsoni lugemis raamatus ja ,, Kalevipoja" ettelugemine tekitasid kujutluse helisevast ja lainetavast iluriigist igapäevase elu kõrval. Patriarhaalsete tõekspidamiste pinnal tekkis ja arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes. Isalt sai ta ka esimese tõuke feodaalse ja rahvusliku rõhumis eitamiseks. Koos arenenud ilumeele ja erksa õiglustundega võttis luuletaja rahvaliku huumori,
annaabi.ee 
