16% meil elavate liikide koguarvust. Kõiki liike hinnati vaid selgroogsete inimesed tavatsesid kaasa viia vanas kodukohas omamaiseid liike. Loomaaiad ja botaanikaaiad on loomade rühmas. Eesti soontaimedest hinnati 97%, sammaltaimedest 74%, kasvavaid taimi ja loomi. Nii tõid keskajal meile olulised loodushariduskeskused. Ruthe sõrmkäppa on Eestis rännanud mungad Lõuna-Euroopast kaasa leitud vaid ühes kohas. samblikest 65%, vetikatest 35%, seentest 19% ja selgrootutest loomadest kõigest 1%. viinamäeteo. Seetõttu on ta määratud äärmiselt ohustatute
kohta. Hariduskampaaniad võidavad üha enam tähelepanu ning toovad kokku igal aastal üha rohkem osavõtjaid. Siiski on rahva üldine teadlikkus suhteliselt piiratud, mida tõendavad rohked inimtekkelised looduskahjustused. Riiklik keskkonnahariduse arengukava (valminud 2009. aastal) on ette näinud üleriigilise loodushariduskeskuste võrgustiku arendamise Euroopa Liidu toetusel. Olemasolevad loodushariduskeskused kaasatakse sellesse võrgustikku. Probleemid ja arenguväljavaated Praegused metsakaitsealad katavad 45-60% põlismetsade elurikkuse kaitse teoreetilisest vajadusest kogu Eestis (7). Suurimad esinduslikkuse vajakud on salumetsade (üle 20 000 ha) ja laanemetsade (umbes 19 000 ha) tüübirühmas, mis mõlemad on ka kõrge majandusväärtusega. Seevastu samblasoometsi on rangelt kaitstavate metsade võrgustikus üle kuue korra enam, kui oleks nende kaitse minimaalne vajadus. Lisaks on
annaabi.ee 
