·lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl ·läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip), mandriosas Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (230 24/ ip) ·põhjapoolsem paik - Vaindloo saar Soome lahes, mandriosas aga Purrekari neem Pärispea poolsaare tipus, 590 40/ pl Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra. Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; ·kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; ·paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; ·järvede, jõgede ja soode rohkus;
Tavaliselt seostatakse mingit kohta mälestustega ja tunnetega, enamasti on tegemist sellise kohaga, kus inimene on varem käinud või olnud. Nagu ka Tim Cresswell on öelnud, et koht on midagi enamat kui lihtsalt üks termin, vaid ka sõna, mida me kasutame väga tihti igapäevaelus. Enamik inimesi ei mõtle selle tähendusele, vaid kasutab kohta sellises kontekstis, nagu parajasti tarvis on. Öeldakse, et iga asja jaoks on oma koht. See võib olla loodusgeograafilisest vaatenurgast või siis tingitud inimese arvamusest moraalsetest normidest, mis on teatud koha ja konteksti jaoks sobilik ja mis ei ole. Inimene seostab tavaliselt mingit kohta looduses sellega, mida ta enda ümber näeb maastik, puud, loomad jpm. Need kindlad tunnused määravadki ära, mida see teatud koht tema jaoks tähendab. Sarnaseid asukohti sarnaste tunnustega on palju, kuid tunded ja mälestused seotud selle asukohaga muudavadki selle inimese jaoks kohaks. Samuti väärtused, mida
valikut, inimühiskonna ja looduskeskkonna vastastikust mõju, kultuurmaastiku loomist, kujundamist ja ümberkujundamist, maahõivet ja maakasutussüsteeme, ühiskonna sotsiaalset struktuuri koos omandisuhete ja territoriaalse käitumisega ning seda kõike vastastikuses seoses ja mõjutuses . Vladik on armas poiss olnud. Maastiku mõiste oli selles käsitlusviisis tõusnud olulisele kohale, seda ühelt poolt loodusgeograafilisest aspektist (asustuse arengut vaadeldi seoses erinevate maastikuliste valdkondadega), teiselt poolt aga ühiskonnageograafilises tähenduses (kultuurmaastiku kujundamine ja selle seosed sotsiaalsete protsessidega). Viimastel aastatel on rõhuasetus merendusliku kultuurimaastiku uurimisiel, kuna Eesti on tihedalt seotud oma paiknemisega Läänemere ääres. Samuti on tähelepanu maastiku 5
annaabi.ee 
