ega suuda mõõtu hoida, eiramata mõlemat. Tõde otsinguil peab toetuma loodusele endale loodus ei muutu ju sõltuvalt ajajärgust. b) Iga inimene, keda mingi ala huvitab ja kes selle alaga pikalt tegeleb, hakkab mingi aja möödudes pidama ennast selle ala asjatundjaks ning kandma ühe ala teadmisi teistele asjadele(mis ei pruugi selle alaga seotud olla), neid asju moonutades. Nt Aristoteles kandis loogikaseadusi loodusfilosoofiale üle. 9) a) Ühed on ,,olematute asjade nimed" st neid asju kas ei ole võimalik vaadelda või ei panda tähele või on tegemist fantastiliste väljamõeldud asjadega. b) Teised on halvasti sõnastatud või piiritletud mõisted st tegemist on suhtelise mõistega, mis võib tähistada tervet hulka erisuguseid asju ning tekitada looduseuurijas segadust. 10) a) Sofistlik iidol filosoofia rajatakse väga ahtale kogemusele ning otsustatakse väheste asjade põhjal
algosiste avastamisega. Teisi sõnu võib veel öelda, et see nö algnefilosoofia on oma sisuliselt laadilt loodusefilosoofia või natuurfilosoofia.[5:13] 2. ELEA KOOLKOND Elea koolkond on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 6 sajandil e.Kr Elea linnas, mis oli kreeklaste õitsev kaubalinn ja koloonia Lõuna-Itaalias (Itaalias kannab see linn Velia nime). [4:19] 2.1 Üldiseloomustus Joonia loodusfilosoofiale vahetult järgneval ajastul võib täheldada filosoofilise mõtlemise ja probleemiseade mõningat täpsustumist. Selles koolkonnas õpetati oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist. Kui joonia natuurfilosoofid oma kosmoloogilises otsimusis ühtse maailma-aine või "printsiibi" järele ei teinud vahet püsiva ja muutuva momendi vahel, siis eleaatide koolkonna peahuvi keskendub igavesti püsiva ning muutumatu printsiibi otsimisse maailma tegelikkuses ja mitmekesisuses
annaabi.ee 
