(direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos. Neid valides oleme eelistanud järgmisi: ajakirjaga Loodushoid ja Turism. Toimetajana on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest
Eksikaatkogu koostamise põhitöö tegi Karl Eichwald , kes töötas aastatel 1930- 1944 TÜ herbaariumi konservaatorina. 6. detsembril 1928 asutati LUSi botaanikasektsioon. LUSi rahalisel toetusel korraldati mõne piirkonna botaanilist uurimist ning alates 1931. aastast toimuvad Eesti loodusteadlaste päevad. Tähtsamateks floristilisi ja taimesüstemaatilisi kirjutisi publitseerivateks perioodika- või sariväljaanneteks olid sel perioodil "Eesti Loodus", "Loodusevaatleja", "Loodus", "Loodusuurijate Seltsi aruanded", "Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis" (seeria A), "Loodushoid ja Turism" jt. Gustav Vilbaste oli see, kes alustas eesti keelsete loodusteoste väljaandmist. Taimestiku uurimine alates1947. aastast (ZBI (zooloogia botaanika instituut )periood) Tööd jätkasid väga noored inimesed. 1950ndatel aastatel olid ZBI peamisteks edusammudeks Eesti geobotaanilise kaardistamise lõpuleviimine, looduslike rohumaade ulatuslik uurimine,
annaabi.ee 
