bioloogilise mitmekesisuse kui ka looduslähedase mõtteviisi tekkimise eeldustena Viimase 10 aasta tendentsina looduskirjanduse vallas võib ehk esile tõsta kinkeraamatute formaadi pealetungi ja sellega seotud looduskirjanduse kommertsialiseerumist ja varasemast enamat esteetilise aspekti rõhutamist (kinkeraamatutes väga ei saa rääkida keskkonnaprobleemidest). Loodusesseede esitamine eri kanalite (nt blogipostituste) kaudu, sellest tulenev ka sisu teatav muutumine. Tekstide multisensoorsus tekst ise võib anda esile mitmeid tajusid. Sebeoki zoosemiootiline maailma modelleerimine, mis eelneb keelelisele, tajudel põhinev võime näha looduskirjanduses, kuidas keele-eelne modelleerimine siin ja seal on teksti jõudnud. Oma keha võib kasutada mõõdikuna, väljendamaks keskkonda, milles viibitakse (nt putked, mis ulatuvad rinnuni) autori kohalolek muudab
keskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja tegelastevahelised suhted järgivad pigem kirjanduslikule tekstile iseloo- mulikke käike. Loodus- ja tarbekirjanduse piirialal leidub aga käsiraa- matuid, matkajuhte ja määrajaid, milles praktilist informatsiooni mitme- kesistavad siin-seal esteetilist aspekti rõhutavad looduskirjeldused. Eesti looduskirjanduse lugu 241 Vaadeldes loodusesseede tähenduskihistusi, võib nii teksti loome- impulsist kui ülesehitusest lähtuvalt esmaseks pidada autori vahetu loo- duskogemuse edasiandmist. Neis kirjeldustes esinevad aeg ja ruum alati konkreetsena ning enamikul juhtudel on tegemist ka konkreetse sünd- musega, milles autor osaleb. Tihti püüab autor oma läbielamist – näiteks kohtumist mõne huvitava loomaga või haruldase taime leidmist – luge- jale edasi anda säärasena, nagu ta seda on ise kogenud, pöörates suurt
annaabi.ee 
