Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega, sest jõgi saab alguse soiselt alalt. Põhilisteks kalaliikideks on ahven, särg, haug ja latikas, leidub jõevähki. Balti klint Merelt vaadatuna kerkib Põhja-Eesti rannik järsu tumeda seinana, mis rannale lähenedes laguneb rohekateks, mustjaspruunideks, kollakateks ja valkjateks triipudeks. See on kivist looduseraamat, silmale avatud ja käega katsutavate kivist lehtedega. Merepark Merepark asub Sillamäe kirdeosas, Soome lahe kaldal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Pargi pindala on ligikaudu 20 ha. Merepark on linna suurim puhkepark. Alale jääb suplusrand, kaunis pärnaallee, virgestav männik, lõkkeplatsid ja jalutuskohad. Mööda imelist metsaalust või piki randa jalutades või rattaga sõites võib jõuda ,,Põhjamaade Rivierasse", Narva-Jõesuusse. Ajalooliselt on pargialalt
Referaat Umbrohud Umbrohud Umbrohud on tavaliselt väga vastupidavad, hästi kohastunud ja tõhusate paljunemisviisidega. Ühed paljunevad seemnetega, teistel on pikk ja võimas juurestik. Umbrohud kasvavad kultuur taimede vahel ja neist on raske vabaneda. Seemned levivad kas tuule, vee, loomade või inimese kantuna. Umbrohi ei ole alati kahjulik. Umbrohud meelitavad õitele paljusid kultuurtaimedel tegutsevaid kahjur putukaid. Õitsvad umbrohud annavad varju ka nendele putukatele, kes toituvad aiakahjuritest. Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi) Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla, selleks on harilik võilill. Võilille iseloomusta...
annaabi.ee 
