Baconi kolmas aforism mis võtab kokku esimese ja teise on hästi ära seletatud. Olen nõus selle väitega et kui teame põhjusi siis saavutame ka eesmärgi,sest põhjused on mingil moel ka motiveerivaks jõuks meile. Sest kui ma pean näitesk voodi korda tegema ja põhjus on see et siis saab tuba korda,siis teen voodi ära. Kui ma aga ei tea põhjust miks ma peaksin voodi ära tegema,siis arvatavasti jääb see mul ka tegemata. Olen ka sellega nõus,et kui eirata looduseadusi siis ei saa me loodust võita ja et peame alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele,et loodust võita. See on hästi ära seletatud sest kui tahan näiteks maja ehitada ja eiran füüsikaseadusi siis ei tule sellest maja ehitamisest midagi välja. Et endale hea maja saada pean alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele. Locke essee inimarust
soome hölmöläinen ja vene ïîøåõîíåö, seega näivad simuleerivat etnilisi nalju. Eesti naljandites ongi kilplasnaljade tegelased kõige sagedamini tõesti etnilised -- mitmesuguste Eesti paikkondade asukad (hiidlane, saarlane, setu, tartlane, rannamees) või muulased (juut, mustlane, venelane, lätlane), harvem ka sotsiaalsed "marginaalid" (rätsep, sant, kerjus); kilplane ise pole meil algupärane tegelasnimi. Kilplased ei tunne kõige elementaarsemaid looduseadusi, esemeid, inimtegevuse eesmärke, töövõtteid ega suhtlemisreegleid. Nad külvavad soola, koristavad vilja püssiga, lüpsavad kanu, viivad lehmi katusele rohtu sööma, püüavad munadest poegi välja haududa, raiuvad oksi, millel ise istuvad, üritavad palke pikemaks venitada, valgust kotiga tuppa kanda, jääaugus tangu keeta, kuival maal ujuda, ei tunne kella, sitikat, kuud, vorsti jne. On täheldatud, et kilplaste lollus on kollektiivne:
annaabi.ee 
