Viimasel viieteistkümnel aastal on Nohipalu Valgejärve seisund olnud stabiilne, kuid siiski on esinenud mitmel aastal tugevaid veeõitsenguid ning veekogu üldist degradeerumist väljendab vee läbipaistvuse langus (Ott, 2010). Veekogu seisundi muutuste põhjus võib seisneda Meenikunno raba lääneossa rajatud kuivendussüsteemis, kuid täpsemad põhjused on siiski teadmata. Elupaigatüübile huumustoitelised järved ja järvikud vastab Meenikunno loodusalal Nohipalu Mustjärv, mille pindala on 22,1 hektarit, Suur Suujärv, mille pindala on 4,93 hektarit ja Keskmine Suujärv, mille pindala on 2,11 hektarit. Elupaigatüüp huumustoitelised järved ja järvikud hõlmab endas pruuniveelisi järvi ja rabalaukaid, mille vesi on happeline ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Rabajärvedel ja -laugastel kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on väga hõre, veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on
1,04 miljonit külastust tehti RMK puhkealadele. Külastatavaimad RMK puhkealad on Tallinna ümbruse, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad. Kaitsealadest on külastatavaimad Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Loodusalade külastustest pooled tehakse suvel (juuni-august), viiendik nii kevadel (aprill-mai) kui sügisel (september-november) ja 10% talvel (detsember-märts). Päevaseid külastajaid oli 53% kõigist külastajatest ja nad viibisid loodusalal keskmiselt 4,1 tundi. Ööbijaid oli 47% ja nad viibisid loodusalal keskmiselt kolm ööpäeva. Ööbijatest 43% veetis alal ühe öö, 32% kaks ja 11% kolm ööd. Kõige rohkem kasutati ööbimiseks telkimisalasid. 45% loodusaladel käinutest oli külastusega seoses raha kulutanud. Külastajad kulutasid/kavatsesid kulutada loodusalal ja selle ümbruskonnas keskmiselt 647 krooni (mediaan 300 krooni). Põhilised tegevused, milles osaleti loodusala külastuse ajal, olid
annaabi.ee 
